Teater NO99 värske aktsioon «Hukkamõistetud» peidab endas head materjali. Oskuslikult vormides annaks sellega kindlasti vähemalt paar-kolm korda Saku suurhall rahvast täis meelitada. Ravijärjekordade ja arstieetika teema peaks rahvale korda minema veel rohkem kui parteide ülemvõim.
Arvustuste järgi otsustades keskendusid NO99 varasemad aktsioonid pigem näitlejaelu tagatoale, riikliku süüdistaja sisemaailma prokurör Steven-Hristo Evestuse lavastatud aktsioonis ei avatud. Kahju.
Advokaadi rollis näitleja küsis prokuröri rolli kandnud näitlejalt, miks sa seda teed? Aga vastust ei tulnud. Kui, siis vaid markeerides. Mälu järgi. «Te mängite ühe inimese eluga,» sõnas advokaat, püüdes kohtuistungil süüdistajat vaimselt uppi lüüa.
«Aga mängingi!» kostis vastuseks.
Vangivalvuri töö pidavat tegema temast vangi, prokurör saab siis karjääri edenedes aina enam hukkamõistetuks.
Arst ja väljapressija
Kohtusaalis ei huvita kedagi inimese saatus, tema tragöödia, vaid paragrahvid, tõendid, tunnistused, ja kõike seda tuleb kindlasti serveerida juriidilises keeles, mis omakorda on segunenud kehva eneseväljendusoskuse ja tuima emakeelega.
Oma vürtsi lisavad ka uudisteportaalide pealkirjad ja anonüümsed kommentaarid. Kui mõnd kohtuprotsessi vaid klikimeedia kõverpeeglis jälgida, siis kaob päriselu oma põhjuste, tagajärgede, pooltoonide ja nüanssidega lõplikult käest.
NO-aktsioon kujutas kohtupidamist just sellises võtmes. Tõetruult kujutas, asjatundja oli atra seadmas.
Ma ei mäleta, et Eestis oleks varem püütud lavastada kohtuistungit. Ilmselt on. Kohtuistungeil lavastub elu päevast päeva. Just nimelt, sest stsenaariume kirjutavad seal kapo uurijad, maksuameti revidendid, pankrotihaldurid. Ühesõnaga kusagil keegi, kellele otsuse kõlades küll lilli ei viida, aga kelle dikteeritud teeside järgi näitemäng käib. Kohtunikku NO lavastuses polnud.
Prokuröri tõlgenduses ilmselt siis pole tema kohalolek tähtis.
Kui enam lootust ei ole, siis haarad viimasestki õlekõrrest. Evestuse lavastatud kohtuistungil oli petturist imearsti rollis akadeemilise haridusega kirurg, kelle puhul ei oskakski arvata, et ta võiks olla väljapressija. Aga ta tegi seda, kui lubas lootusetu kopsuvähiga mehele, et lõikab ta terveks.
Aga seda vaid siis, kui mees talle 2000 eurot maksab. Töötu mees, kellele ka sada eurot suur raha, laenas raha kokku. «Kui sulle antakse üks protsent lootust, siis võtad selle vastu!»
Pärast operatsiooni ta aga mõistis, et lõikus vaid vähendas tema niigi loetud elupäevi. Verd köhiv mees läks prokuröri juurde ja sealt sattus kohtusaali, kus sattus silmitsi juristide ja arstidega, kelle jaoks on tähtsad vaid kirjutamata tsunftireeglid.
Aktsioon õnnestus
Kasutades oma näitlejaoskusi ja teatripositsiooni, küsis NO aktsioon, et kas komme viia arstidele kingitusi on ikka mõistlik. Kas arstidesse sügavale juurdunud tava ignoreerida patsienti, kes meelehead ei too, on kohane ja vastuvõetav. Kas me ei peaks kommikarpi või valget ümbrikut ootava tohtri panema samale pulgale, kuhu oleme asetanud Tallinna linnaametniku Ivo Parbuse või Merko omaniku Toomas Annuse?
Aktsioon õnnestus. Nappide vahenditega, aga mõjus mõjusalt. Läks korda. Kui enam lootust ei ole, siis loodame teatrile.
Lõpumärkus. Ühe advokaatide absurdsete kaitsevõtete näitena oli kasutusel ka killuke maadevahetuse istungist, mida NO99 näitlejad kohtuolustiku hõngu ammutamiseks detsembris kuulasid.
Kordus seal ka üks Annuse kaitsetaktika alusfraas. Nimelt: maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri korter on nii väike, et polegi mingi korter. Tegu on siis Tallinna südalinnas asuva rõduga 50-ruutmeerise katusekorteriga, mille sisekujundus ja sisustus oli süüdistuse järgi altkäemaksuks Annuselt Kangurile.
Ülipüüdlik enda tegude väljavabandamine muutus paroodiaks päriselus, tõelises kohtupidamises. Näitlejaid polnudki vaja.
Aktsioon
«Hukkamõistetud»
• Aktsiooni nõustaja-lavastaja Steven-Hristo Evestus.
• Laval Rasmus Kaljujärv, Eva Klemets, Risto Kübar, Lauri Lagle (külalisena), Mirtel Pohla, Jaak Prints, Gert Raudsep, Tambet Tuisk, Marika Vaarik, Sergo Vares.
• Teatris NO99 10. jaanuaril