Toetuseta jäämine šokeeris mainekat kultuuriajakirja

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakiri Tuna – kümme aastat vana.
Ajakiri Tuna – kümme aastat vana. Foto: Toomas Huik

Detsembris 10. sünnipäeva tähistanud ajaloo-kultuuri ajakirja Tuna tabas ootamatu hoop – uuest aastast jättis Eesti Kultuurkapitali nõukogu selle püsitoetusest ilma. Ajakirjal oli detsembris koos surnud ja välismaal olevate inimestega 307 autorit, lisaks on Tunal rahvusvaheline kolleegium.


Kuivõrd sama hoop ei taba mitte ainult üht väljaannet, vaid kogu eesti kultuuri laiemalt, uuris Postimees Tuna peatoimetajalt Ott Raunalt, mida see otsus ajakirja tulevikule võiks tähendada, samuti Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimehelt, kultuuriminister Laine Jäneselt, miks otsustati just Tuna kindla sissetulekuta jätta.

Mõni küsimus sai selgema vastuse kui teine.

Üks küsimus

Ajalookultuuri ajakiri Tuna alles tähistas 10. sünnipäeva, millele järgnes ootamatu teade, et Eesti Kultuurkapitali nõukogu otsustas ajakirja jätta ilma püsitoetusest. Mis võisid olla selle otsuse tagamaad ja mida see ajakirjale tulevikus tähendab?

Ott Raun
Tuna pea­toimetaja

See oli šokk ka Tuna tegijatele, seda enam, et Eesti Kultuurkapital oli ajakirja üheks risti­emaks, kelle aastatepikkusel toel sai äsjasündinust praegune Tuna oma eripärase kohaga kultuuriajakirjanduses. Otsuse tagamaid teavad otsustajad ise. Arvata võib, et rahakitsikus sundis peale lihtlabase lahutustehte.

Kultuurkapitali nõukogu koosneb teatavasti sihtkapitalide esindajatest, kellest igaühel kaitsta eelkõige oma valdkond. Otsustada tuleb võrreldamatute asjade vahel. Ei tea, kui paljud neist on ajakirja Tuna käes hoidnudki ja lohutuseks võidi arvata, et ajalugu jätkub ka ilma ajakirjata.

Et ajalugu vajab ka mõtestamist, usun, et Tuna nimekirjast mahatõmbamine oli tahtmatu viga, eksitus. Suurtel vigadel on väikeste ees see eelis, et peagi taibatakse, et tegu oli veaga. Loodame, et seegi viga oli piisavalt suur, seda enam, et tegu on ennast ka rahvusvaheliselt tuttavaks teinud väljaandega, mille kolleegiumisse kuulub viie-kuue riigi esindajaid.

Kui mainida veel, et välja on antud vene- ja ilmumas ingliskeelne ning uus venekeelne erinumber, siis oleks narr, kui eestikeelne Tuna lõpetaks oma tegevuse. Seda enam, et ajaloo mitteteadmine või ignoreerimine võib maksta miljoneid.

Kaks küsimust

Miks otsustas kultuurkapitali nõukogu jätta ajalookultuuri ajakirja Tuna püsitoetuseta, jättes ajakirja seeläbi ebamäärasesse staatusse, kindluseta tuleviku suhtes?

Laine Jänes
Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimees 

Viimases valdkondadevahelises komisjonis oli stipendiumideks jagatavat raha umbes kuus korda vähem kui kõigi esitatud projektide taotlussumma kokku, igas valdkonnas tuli seetõttu mitmestki projektist loobuda või toetada neid varasemast väiksemas mahus. Tuna toetuse küsimuse vaatab nõukogu järgmise jaotuse raames üle.

Kindlasti olid otsustamisel, millele raha jätkub, millele mitte, valikukriteeriumid. Mis alusel valik tehti? Miks siiski jäi just Tuna toetusest ilma?

Kultuurkapitali nõukogu langetab otsuseid tuginedes valdkondlike sihtkapitalide kui vastava ala ekspertide rõhuasetustele ja hoiakutele. See on peamine valikukriteerium. Ma ei saa öelda, et olen kõnealuse otsuse üle õnnelik. Püüame leida Tuna toetamise küsimusele lahenduse, loodetavasti õnnestub see järgmises kvartalis.

Ajakiri Tuna

•    Neli korda aastas ilmuvat ajakirja annavad välja rahvusarhiiv, Tallinna linnaarhiiv ja Eesti Arhivaaride Ühing.
•    Tuna avanumber ilmus 1998. aasta lõpus.
•    Ilmunud on ka üks venekeelne erinumber, ettevalmistamisel on järgmine ning ka ingliskeelne erinumber.
•    Tuna artiklid on indekseeritavad ja refereeritavad ajaloo­alaste kirjutiste andmebaasis ABC-Clio Library Historical Abstracts.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles