Viimastel aastatel on Eesti Kirjanduse Teabekeskuse andmetel eesti kirjanikest kõige enam tõlgitud Jaan Krossi ja Jaan Kaplinski loomingut.
Enim tõlgitud kirjanike edetabelit juhivad Kross ja Kaplinski
25. jaanuar 2009, 13:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal aastal tõlgitakse mõniteist eesti kirjandusteost võõrkeeltesse ja enim tõlgitud kirjanike edetabelit juhivad Eesti Kirjanduse Teabekeskuse andmetel Jaan Kross ja Jaan Kaplinski. Krossi on tõlgitud 64 ja kaplinskit 34 korral.
Huvi eesti kirjanduse vastu oli suurem 1990-ndate teisel poolel, kui Eesti oli taasiseseisvunud ja sattunud maailma huviorbiiti, ütles Kersti Tergem kirjanduse teabekeskusest Postimees.ee'le.
Samuti on erandlik 2007. aasta, mil Eesti oli peakülaline Rootsis Göteborgis toimunud rahvusvahelisel raamatumessil ja tänu sellele ilmus hulk eesti kirjandust rootsi keeles. Toona avaldati rootsi keeles 17 eesti kirjandusteose tõlget, üldse ilmus sel aastal 27 tõlget.
Teabekeskuse hinnangul eesti kirjanike tõlkimise puhul erilisi trende välja tuua ei saa.
Tergemi sõnul otsitakse ja eelistatakse vastilmunud kaasaegset kirjandust ning luule on pigem väikeste nišikirjastuste pärusmaa. Lasteraamatu puhul on illustratsioon väga oluline huvitekitaja.
Huvi eesti kirjanduse vastu on Tergemi sõnul tõlkijatel alati olemas, kuid tõlke avaldamiseks tuleb tekitada huvi ka kirjastajates. Kirjastajas huvi tekitamiseks on Tergemi hinnangul rahvusvahelisest auhinnast sageli olulisem kirjaniku enda isiklik võlu ja esinemisoskus.
Eesti kirjandusteoste tõlgete tiraaž erineb riigiti, kuid keskmiselt on see 2000 kuni 3000 eksemplari.