Sajandi filmihääletuse finiš paistab, kõik on võimalik

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimne reliikvia» lõpusirgel: Gabriel (Aleksandr Goloborodko) ja õde Ursula (Eve Kivi) aktsioonis.
«Viimne reliikvia» lõpusirgel: Gabriel (Aleksandr Goloborodko) ja õde Ursula (Eve Kivi) aktsioonis. Foto: Tallinnfilm

Lõpusirgele on jõudnud üks üldrahvalik hääletus, mis on juba rohkem kui kaks kuud tekitanud elevust postimees.ee-s ja mille eesmärk pole vähem ega rohkem kui koos eesti filmi juubeliaasta korraldajatega välja selgitada siinse filmiajaloo armastatuim pikk mängufilm.


Nüüd, kui finišini on jäänud vähem kui nädal – kell kukub 22. aprillil kell 23.59 – ja alanud on hääletuse viimane, kolmas voor, asuvad võistlustulle vaid kümme populaarsemat filmi. See tähendab, et kõik on veel võimalik.

Ja et asjas ikka rohkem põnevust oleks, ei näita postimees.ee selle nädala jooksul enam hääletuse jooksvat tulemust. Siis on enam põhjust oodata ka 30. aprillil Tartus toimuvat Eesti filmi sünnipäevapeo ülekannet, kus võitja pidulikult välja kuulutatakse.

Võrreldes kuu aja taguse ajaga, kui tegime kokkuvõtteid esimesest voorust, mille tulemusena jäi ligemale 250 filmist konkurentsi 50 enim hääli saanud linateost, on esikümnes aset leidnud mitu muutust. Vahetunud on kolm filmi: «Nukitsamehe», «Suve» ja «Noore pensionäri» asemel on tabelisse kerkinud «Sügisball», «Detsembrikuumus» ja «Malev» – ja seda küllaltki suure vahega kümnendast kohast tahapoole jäänute ees.

Filmikriitikute mulluse kõigi aegade tippkümnega võrreldes kattub viis linateost, kriitikute valikus ei ole kumbagi Sulev Nõmmiku komöödiat, patriootilisi filme «Nimed marmortahvlil» ja  «Detsembrikuumus», aga ka Õ-Fraktsiooni ajalooparoodiat «Malev» – iseäranis neist viimasel on olemas oma häälekas toetajaskond.

Võime öelda, et rahva ja kriitikute maitse on heas tasakaalus.

Mitu väärt filmi on teenimatult viimaste sekka jäänud – kõige enam on kahju Leida Laiuse ja Arvo Iho meistriteosest «Naerata ometi». Aga eks paista siit välja ka see, kui sageli on üht või teist filmi teleriekraanilt näidatud.

Ka anomaaliaid tuli ette. Nii ei pääsenud isegi 50 sekka Olav Neulandi «Tuulte pesa» ega Grigori     Kromanovi – Jüri Müüri «Põrgupõhja uus Vanapagan», kumbki filmiajaloo seisukohast oluline, aga ka rahva armastatud linateos.

Paraku tuli ära klaarida ka üks ebameeldiv vahejuhtum. Nii jääb ebaausate võtete pärast viimasest voorust kõrvale üleöö tuhast kerkinud ja juhtima asunud «Navigaator Pirx», mis mäletatavasti pääses 50 sekka alles 48. tulemusega.

Mõistagi ei ole nende kasutamises süüdi film ise – tegemist on üpris tähelepanuväärse saavutusega žanrifilmide seas, Poola-Eesti koostööga –, vaid ikka need, kes ühel või teisel põhjusel «Navigaator Pirxi» häältega manipuleerisid. Ühtlasi palume vabandust kõigilt ausatelt hääletajatelt, kes tões ja usus seda parimaks pidasid. Nagu ka poolakate ees, kelle seas Marek Piestraki film on vägagi hinnas ja kes huviga eesti rahva lemmikfilmi hääletusele kaasa elasid.

Kokku ületas teises voorus 49 filmile antud häälte arv 10 000 piiri. Neist ainuüksi «Kevade» kogus rohkem kui 2000 häält, «Viimne reliikvia» ligemale 2000.

Võrdluseks: kui Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat otsustas 2007. aastal, sealse mängufilmi sajanda sünnipäeva puhul neist parima välja selgitada, oli hääletajaid veidi üle tuhande. (Ülekaalukalt võitis sõjafilm «Tundmatu sõdur».)

Meil pole põhjust silmi maha lüüa.

Tipp-10
1. «Kevade»
2. «Viimne reliikvia»
2. «Siin me oleme»
4. «Nimed marmortahvlil»
5. «Mehed ei nuta»
6. «Hukkunud Alpinisti hotell»
7. «Nipernaadi»
8. «Sügisball»
9. «Detsembrikuumus»
10. «Malev»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles