Järgmisel neljapäeval esietendub Thalia teatris lavastus pealkirjaga «Fuck your ego». Lavastajaks ei keegi muu kui NO99 teatri juht Tiit Ojasoo ja kunstnikuks Ene-Liis Semper.
Tiit Ojasoo peab Saksamaal lavastamist antiegotripiks
20. aprill 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teati kodulehel tutvustatakse lavastust järgmiselt: «Elame ajastul, kus demokraatia praeguse vormi suhtes esitatakse üha rohkem küsimusi. Tänapäevalgi vajame uusi vorme. Uusi inimesi. Tormame barrikaadidele, huultel palve: «Jätke meile meie unistused!» Rahvusvaheliselt laineid lööv Eesti lavastajate paar Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper lavastavad «Fuck your ego!» esmakordselt Saksamaal ning nad toovad lavale Makarenko hiiglasliku, vastuolulise, ideoloogilise ja sotsiaalse poeemi.»
Ojasoo ja Thalia teatri kootöö sai alguse Wiener Festwocheni festivalil – Thalia dramaturg vaimustus NO99 lavastusest «Kuidas seletada pilte surnud jänesele» ja kutsuski Ojasoo-Semperi Saksamaale.
Esimene töö välismaal
Algul plaanis Ojasoo Saksamaal lavastada midagi Tammsaarelt. Kuid kuna Thalia teatrisse materjali valimisega samal ajal valmistas ta ette lavakunstikoolis juhendatava kursuse esimest avalikku tööd, milleks oli Makarenko «Pedagoogiline poeem», siis ühel hetkel ta tundis, et just see materjal on õige.
Nii lavastabki ta ühte teksti kaks korda, esmalt Hamburgis ja sügisel Tallinnas. Eesti lavastuse esietendus peaks praeguste plaanide kohaselt olema küll Permis festivalil. «Päris kindlasti saavad need lavastust olema väga erinevad – loodetavasti on kunagi kuskil võimalik neid ka kõrvuti mängida.»
Tiit Ojasoole on «Fuck your ego» esimene lavastajatöö väljaspool Eestit. «Mul on loomulikult hea meel siin olla – Thalia teater on Saksamaa parimate seas, siin on väga head näitlejad, väga nõudlikud näitlejad. Ega me Ene-Liisiga igale poole pole tahtnud minna ka, kodu on kallis. Siin ringi vaadates tundub, et Saksamaal töötamine on (Ida-)Euroopa lavastaja saatus.»
Paar aastat on Ojasoo mõelnud doktorantuuri astumisele, et võiks süsteemsemalt edasi õppida. Nüüd Saksamaal tunneb Ojasoo end taas nagu koolipingis. «Minu esimesest lavastusest professionaalses teatris on möödas 13 aastat, siin olles on aeg-ajal tunne, et olen jälle Pärnu teatri rohelises proovisaalis, esimest korda proove tegemas. Eks see oli ette teada, et enamik sellest, mida Eestis võtan iseenesestmõistetavana, tuleb siin taas kätte võidelda, sestap on tegemist väga kosutava antiegotripiga.»
Ojasoo meenutab Rein Ojalt kuuldud lugu, kuidas Oja karatetrenni tuli külalismeister Gruusiast ja Oja, kellel oli must vöö selleks ajaks juba käes, läks loomulikult sellega trenni, niisamuti teisedki.
«Grusiin vaatas ringi ja ütles: tundub, mul pole siin midagi õpetada. Järgmisel päeval olid kõik mustad vööd valgete vastu vahetatud. Uue õppimine nõuab vanast loobumist. Mõnikord on see päris valulik, aga ma arvan, et ma ei ole veel ideaalselt valmis inimene, seega pean end muutumistele sundima.»
Ei kommenteeri
Seni on Ojasoo koostöö saksa näitlejatega sujunud rajult ja väga emotsionaalselt. «Väga üllatav, aeg-ajalt väga rõõmustav, aeg-ajalt mitte,» kommenteerib Ojasoo. Kui NO99s kasutatakse Ojasoo sõnul lavastamisprotsessis põhiliselt tegevusliku analüüsi meetodit, rääkimise asemel rohkem tegutsetakse, siis saksa näitlejatele meeldib hoopiski küsida.
Lõppkokkuvõttes koosneb lavastus Ojasoo kinnitusel ikkagi ainult sellest, mida kõik protsessis osalejad proovisaali kaasa toovad. Kui raske ja huvitava ülesande lavastaja püstitab ja kuidas osalised seda täiendavad, kui palju pingutavad.
«Küsimus pole minu ego suuruses, pigem selles, mil kombel saavutada kaas- ja koostöö,» selitab Ojasoo. «Sakslased on aastasadade jooksul eesti keelest nii palju sõnu laenanud... – tegelikult muidugi vastupidi! –, aga üllatab, kui erinevad meie kultuurid ja maailmanägemised kokkupuutepunktidest hoolimata on. Sakslaste natsi-kompleksi muidu teadsin, aga kui sügavale see läheb, milleks see on muutunud ... see paneb mõtlema eesti kultuuri sarnaste «ettehoolduste» või komplekside peale.»
Küsimusele, kas teatrijuhi Saksamaal lavastamine koduteatrit ei sega, vastab Ojasoo, et NO99s käib töö täie hooga – proovisaalis madistab Lauri Lagle mais esietenduva lavastusega, enamik trupist aga asus mõne päeva eest «Kolme kuningriigiga» tour de force’ile: München-London-Berliin-Viin. «Kaheksa aasta jooksul, mil ma NO99s olen töötanud, on kogunenud päris korralik hulk väljavõtmata puhkusepäevi, võtsin need nüüd välja ja «puhkan» tuulises Hamburgis.»
Tiit Ojasoo tööleping teater NO99ga lõppeb 1. juunil. Kuigi Ojasoo oli avalikul konkursil ainus kanditaat sellele ametile, pole kultuuriminister teda veel uueks ametiajaks ametisse kinnitanud. ««Ei kommenteeri ja seda, miks ei kommenteeri, ka ei kommenteeri,» nii vastas Raul Mälk 1990ndate lõpus Kuku raadios,» vastab Tiit Ojasoo küsimusele, millest on tema arvates viivitus tingitud.