Krahl paneb maksma uue raha ja sõidutab unistuste maale
14. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Von Krahli teatri juht Peeter Jalaks rääkis Eva Kübarale reisist unistuste maale, kus ei kehti mitte kroon, vaid kraal, ja tutvustas uut festivali, kus liituvad teater ja visuaalkunst.
Veebruari lõpus kutsub Von Krahli reisibüroo publikut endaga kaasa teekonnale kaugele maale, kus on kõik lubatud ja reeglitest maksab vaid reeglipäratus. Tegu on reisiga «Unistuste Vabariiki» («The Republic of Dreams»), mis stardib 21. veebruaril Von Krahli lavalt. Teatrijuht Peeter Jalaka sõnul on see lihtne laevasõidu lugu, mille jooksul jutustab teatri rahvusvaheline trupp ehk seilava laeva meeskond publikule unistuste maa sünnilugu ja lõbustab reisijaid ehk publikut kõikvõimalikel viisidel.
«Asume teele kaugele maale, kus kõik on lubatud ja kõik elukorralduslikud aktid ja ka põhiseadus on ebareeglipärased. Aga see, kas me sinna maale ka kohale jõuame, sõltub ilmastikust, olustikust ja publikust,» räägib Jalakas. Ehk sellest, kas publikul on unistusi või on need kanalid hoopis umbes. Mingit kontimurdvat interaktiivsust vaatajatelt siiski ei eeldata – Jalakas lubab, et tantsu lööma ja nägusid tegema ei pea. Küll aga toimub lavastuse käigus üks viktoriinilaadne ettevõtmine.
Põhimõtteliselt oli «Unistuste Vabariik» mõeldud sügishooajal Von Krahlis korraldatud loengute ja iganädalaste lühilavastuste sarja «Kas on elu pärast kapitalismi?» kokkuvõtliku lõpupauguna. Jalakas märgib, et lavastus on küll sügisese aktsiooni edasiarendus, aga pole otseselt ühegi loenguga seotud.
«See on täitsa uus lugu,» kõneleb Jalakas. «Lihtne, heatahtlik ja sõbralik, kellelegi liiga ei tehta.» Kõik on lahendatud lihtsate ja kõigile arusaadavate ning käepäraste lavastuslike nippidega, mida igaüks võiks soovi korral kas või koduski järele proovida. Sest miks mitte raske majandusliku olukorra ajal hoopis kodus teatrit teha? Pürotehnilisi trikke ja lae alla lendavaid näitlejaid nagu näiteks «Eesti meeste lauludes» seekord oodata ei ole. «No pisut ikka lendame, aga niiviisi – tagasihoidlikult, mitte liiga kõrgel,» täpsustab Jalakas.
Peale selle et kõik, kel vähegi viitsimist kaasa mõelda, saavad reisida Unistuste Vabariiki, annab Krahl välja ka oma raha. Ühikuks on kraal, ning kuigi kraali kurss pole fikseeritud, peaks kümme kraali võrduma üheteistkümne Eesti krooniga. «Sest see üks kroon on ligikaudu see summa, mille inimene peaks maksma kümne krooni eest tehtud tehingute pealt pangale,» selgitab teatrijuht. Uue rahaühikuga soovib teater viidata raha kui maksevahendi liigsele müstifitseerimisele.
Uudne rahaühik kraal maksab kindlasti Unistuste Vabariiki seilava laeva baaris kõigil etendustel. Teatrijuht Jalaka kaugem plaan on aga kraal kui rahaühik kehtima panna ka Von Krahli baaris ning lähedalasuvates restoranides Aed ja Vanaema Juures.
«Ning kui näitlejad soovivad, siis on loomulikult võimalik palka maksta ka kraalides,» lisab ta.
Lisaks unelmate riigile on Krahlis veebruarikuu lõpus oodata ka väikest, aga rahvusvahelist teatrifestivali «Temps d’images», kus segunevad liikuvad pildid ja etenduskunst. Tegu on rahvusvahelise teatriorganisatsiooniga, kuhu kuulub kümme Euroopa väiketeatrit, kes kõik kasutavad oma ettevõtmistes aktiivselt visuaalseid kujundeid. Sinna alla läheb nii video, slaidid kui ka näiteks varjud.
Viiepäevane festival algab 25. veebruaril ning kavas on kolm lavastust: «Reporter» Türgist, Sasha Pepeljajevi sügisel esietendunud «Rabbitproof» uuendatud kasukas ning juba mainitud «Unistuste Vabariik».
Dokumentaallavastuse «Reporter» toob Eestisse Türgi ainuke vabatrupp 10+. Memet Ali Alabor esitab laval põhimõtteliselt oma eluloo, kuidas tema, näitlejate poeg, otsustas algul hoopis ajakirjanikuameti kasuks ja sõjaliste konfliktide piirkondades reporterileiba teenis, aga hiljem siiski näitlejaameti valis. Lugu kunstniku hingest ja identiteedist ning sellest, kuidas isiklikud kogemused ja taust inimest mõjutavad.
Lavastuse kontseptsioon pärineb 10+ asutajaliikmetelt Övul ja Mustafa Avkiranilt, kellest esimene tegi, muide, kaasa PÖFFil linastunud filmis «Pandora laegas» ning külastas filmifestivali ajal ka Eestit.
Lisaks sellele lubab Jalakas veel festivali igaks õhtuks temaatilisi ettevõtmisi baaris, nädalvahetusel astuvad üles ka VJd.
Kogu «Temps d’imagesi» festival on väike sissejuhatus järgmisel aastal plaanitavale võimsamale festivalile.
Lavastus ja festival
«Unistuste vabariik»
• Lavastaja: Peeter Jalakas
• Meeskond: Mart Koldits, Lukas Kühne (Saksamaa), Sidur Rahman Lipon (Bangladesh), Maike Lond, Riina Maidre, Bert Raudsep, Renzo van Steenbergen (Holland)
• Räägitakse eesti ja inglise keeles
• Sügisese projekti «Kas on elu pärast kapitalismi?» lõppakord
• Esietendus 21. veebruaril
Rahvusvaheline festival
«Temps d`images»
• 25. veebruar – 1. märts Von Krahli teatris
• Ühendab etenduskunstid ja visuaalse kujundi
• Rahvusvaheline festival, mis toimub eri riikides
• Projekti kuulub kümme liikmesriiki:
Belgia, Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Poola, Rumeenia,
Ungari ja Türgi
• Osa suuremast Euroopa projektist, mis üritab luua ühenduslülisid erinevate kunstnike vahel (teater, tants, visuaalid jne) eesmärgiga luua uusi loomingulisi vorme