Lehed lähimineviku puule

Marti Aavik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Jõerüüt
Jaak Jõerüüt Foto: Raigo Pajula

Jaak Jõerüüdi lühike elulookirjelduski on muljetavaldavalt mitmekülgne. Kirjanik Jõerüüt kasvatab diplomaat Jõerüüdi curriculum vitae võrale üsna huvitavat autobiograafilist ja lähiajaloolist lehestikku. 2004. aastal ilmus raamat «Diplomaat ja mälu». Nüüd siis artiklite kogumik aastatest 1996 kuni 2008.


Jõerüüt on lisanud iga loo juurde väikese kommentaari. Ise ütleb ta, et püüdis vältida tagantjärele tarkuse täppisteadust, ent kuna kümne aasta jooksul ajalehtedes ilmunud artiklid on nõnda üksteise otsa lükituna paratamatult kontekstist välja rebitud, ei saa seda meenutamata läbi. Kommentaarid võluvad isiklikkuse ja siirusega. Mulle meenusid analoogiana tennisemängijad, kes hiljem oma lööke videost vaatavad ja kommenteerivad.
Sümpaatne ja huvitav. Jälgijale kohati haaravam kui mäng ise. Mõistagi: poleks mängu, poleks kommentaare.

Kokku on kaante vahel 45 teksti. Märkimisväärne osa neist ajast, mil Jõerüüt oli kaitseminister. Vaid üks, «Kuidas kaitsta Eestit», on koostatud ministeeriumi ametnike abil. Kroonutekstiks ei saa sedagi nimetada.

Näiteks suursaadikuna ÜRO juures tegutsedes on Jõerüüt ette pannud seda eesti keeles mitte kutsuda organisatsiooniks, vaid öelda veatumalt ja vähem bürokraatlikult ÜR – Ühinenud Rahvad. Põnevaid leide on lisaks ootuspärasematele teemadele veelgi.
Jõerüüt on võtnud üldpealkirja ühelt kaante vahele saanud tekstidest. Ta ütleb ise, et kõik kokku ongi poliitiline avaldus, arvamused ja kommentaarid.

Poliitilise avaldusega astus Jõerüüt tagasi ministriametist ja ta usub, et küllap mõjutas sellega veidigi hilisemaid sündmusi Eestis. Jõerüüt ütleb nüüd, et avalduses oli kõik kirjas. Korruptsioonikahtlustused, poliitika ja pangandus- ning ärimaailma huvide sõlme minek ja Eesti Panga juhi lukus suu. Ka Keskerakonna ettepanek kutsuda Eesti järgmistele valimistele OSCE välisvaatlejad, mis olemuselt oli oma riigi umbusaldamine. Soovitan lugeda, sest kogu nüansirohkuses ma avaldust siinkohal refereerida ei saa.

Küsisin kümmekonnalt inimeselt, kas nad mäletavad, miks Jõerüüt ministriametist tagasi astus, ja vastus oli üsna üks: «Kommarid ahju» särgi pärast. Medali teine külg on ununenud. Üsna ilmselt ajendas vaenavaid särke tegema just sama mure Eesti olukorra pärast, mis Jõerüüti tagasi astuma. Valitsev JOKK-mentaliteet ja palju muud, millele lihtsalt pidi vastu astuma ja peab ka edaspidi.

Särgilugu ei ole põhiline, aga kuna näib, et just särk on inimestel märgina meeles, meenutagem siis ka seda.

Margus Hansonilt varastati salajaste dokumentidega portfell, ta pidi ministrikohalt tagasi astuma. Toona oli kombeks öelda, et kaitseminister on tegelikult teine välisminister. 2004. aastal saigi diplomaat Jõerüüdist kaitseminister. 2005. aasta augustis astus ta tagasi.

Poliitilises avalduses mainib Jõerüüt ühe ajendina seda, et teiste hulgas kandis kaitseministeeriumi halduse all oleva Laidoneri muuseumi direktor Indrek Tarand Propelleri kontserdil särki kirjaga «Kommarid ahju», mille tagaküljel oli pikk nimekiri endistest kompartei liikmetest ja ka minister ise oli seal üles tähendatud.

Jõerüüt pidas sellist käitumist vapustavaks. «Ma ei ole kunagi jaganud ega jaga ka täna inimkonda lahterdavaid vaateid ning ajaloost mitteõppimist,» kommenteeris Tarand Jõerüüdi avaldust. Ta selgitas: «Eesmärk antud särgi kandmisel oli ikkagi pedagoogilist laadi – tahtsin eetikapiire ületavat (ent juriidiliselt puhast) noorsooprotesti lahendada punkvõtmes. Soovisin minna lavale ja koos Propelleriga noortel särgid kokku pakkida lasta.»

Raamat


Jaak Jõerüüt


«Poliitiline avaldus.
Arvamusi ja kommentaare 1996–2008»

Tuum, 260 lk

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles