Saluveer viib Ehala muusika maailmakeeltesse

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olav Ehala.
Olav Ehala. Foto: Toomas Huik / Postimees

Eesti ühe tuntuima ja armastatuima helilooja Olav Ehala looming hakkab peagi kõlama ka inglise, prantsuse ja hispaania keeles.



Meil on palju head muusikat – Olav Ehala, Rene Eespere näitena –, millega oleme nii harjunud, et ei oska mõeldagi, tegemist on maailmaklassiga, mis ületab kõik, mida muu maailm meile pakub, mõtles Eesti Kooriühingu juht ja Otsa muusikakooli direktor Aarne Saluveer hiljaaegu Singapuris viibides ja workshop’e korraldades.

«Kui me räägime loomemajandusest, siis on peamiseks küsimuseks see, kuidas me saame end väljapoole müüa. Ehala on rahvusvaheline,» on Saluv­eer veendunud. «Tema muusika tuleb kuidagi ainult maha müüa.»

Saluveer toob näite, et kui panna pool Ehala muusikamustri parimast näitest «Vaid see on armastus» prantsuse keelde, siis on kõigil suu lahti – oo, see on ju šansoon!

2009. aasta üldlaulupeo repertuaaris oli Ehala ja Leelo Tungla «Oma tuba», mida hispaania keeles kuuldes ütles Saluveer: «Eesmärk võiks olla see, et 20 aasta pärast tantsiksid kõik Brasiilias selle järgi sambat. Ehala muusikat iseloomustavad lihtsad elemendid, see on rahvusvaheline.»

Ehala ise jääb tagasihoidlikuks. «Olen alati teinud eestikeelset ja eestimeelset muusikat ning laulud on sündinud eestikeelsetele mõtestatud tekstidele, mitte niisama silpide kooslustele, nagu väga tihti ette tuleb,» nendib ta. «Ja ma ise pole kunagi mõelnud, et kas ma peaks kuhugi mujale ka levima, aga mul on väga hea meel, et Aarne selle idee välja pakkus.»

Ehala teab, et seni on tema loomingut lauldud Jaapanis ja Norras, küll eesti keeles. Jaapanlased on teistest rahvustest eristuvalt eesti muusika üles leidnud – nii näiteks laulavad nad hea meelega eesti keeles Veljo Tormist.

Praegu on Saluveer ja Ehala jõudnud lood välja valida, kuid suurem osa tööst seisab veel ees. «On välja valitud 12–14 lugu, millest osa on hispaania, osa prantsuse ja inglise keeles,» nendib Saluveer. «Saksa keelega ei ole veel selge, mida võtta, aga üldiselt peaks Ehala olema nelja keeleruumi tõlgendatav.»

Ehala tunnistab, et tema jaoks on seni olnud kõige põnevam kuulda prantsuse keeles «Vaid see on armastus» ja «Siin on oja». «Ja «Oma tuba» kõlas hispaania keeles ka väga loogiliselt,» muigab Ehala.

Ühe helilooja hitiplaadi kokku panemine on omamoodi kunst – mis lugu plaadi käima tõmbab, mis plaadi lõpetab. «See kõik vajab seedimist, tunnetamist,» teab Saluveer.

Saluveer kahetseb, et meil pole eesti muusikas sellist müügimasinat nagu näiteks on Goet­he Instituut, mille eesmärk on edendada ja toetada üle maailma saksa keelt ja kultuuri ning mis rahastaks meie kultuurieksporti.

«Praegu käib murdmine Eesti kultuuripoliitika arengusuundade 2013–2020 kallal,» nendib Saluveer. «Kui keegi suudaks seal vaid näha, et harrastajate üksus meie oma kultuuri levitamisel on täna kogu aeg maailmas tegutsemas ja seda tuleb rohkem märgata.»

Olav Ehala (61)
•    Lõpetas Tallinna Muusikakooli ja kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi.
•    Oli aastatel 1970–1975 Noorsooteatris muusik ja 1975–1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna.

•    Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest («Aeg maha», «Eine murul», «Ärasõit», «Papa Carlo teater», «Hotell E») rahvusvahelisi auhindu. Loonud muusikat lavastustele ja filmidele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles