ERMi maja ehituse rahastamisotsus venib

Sulev Valner
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahva Muuseum peaks kavade kohaselt kerkima Tartu piirile Raadi järve äärde.
Eesti Rahva Muuseum peaks kavade kohaselt kerkima Tartu piirile Raadi järve äärde. Foto: Eesti Rahva Muuseum.

Sel neljapäeval pidi kultuurkapitali nõukogu tegema lõpuks otsuse, kui suure osa riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamiseks mõeldud rahast saab eelolevatel aastatel Eesti Rahva Muuseum (ERM). Ehkki teema oli päevakorras juba mitmendat korda, ei jõutud taas kuhugi. Järgmine nõukogu koosolek on 27. juunil.


Kui täpne olla, käib jutt kultuurkapitali nõukogu varasema otsuse võimalikust muutmisest. Praegu kehtiv otsus ütleb, et 75 protsenti suurte riiklike kultuuriehitiste rahast läheb ERMi uue maja ja ülejäänu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) suure saali ehituseks.

Küsimuse all on, kas lähiaastatel suunata veel suurem osa sellest rahast või isegi kogu summa Eesti Rahva Muuseumile – niisugune on valitsuse ettepanek kulkale.

Ministri lubadus

Ent kui varem räägiti, et valitsus ootab kulka otsust, siis nüüd ütleb kultuuriminister ja ühtlasi kultuurkapitali nõukogu esimees Rein Lang, et hoopiski valitsus peaks enne langetama oma otsuse riiklike investeeringute kava täpse jaotuse kohta lähiaastatel.

«Rahandusministeeriumi koondettepanekus oli ERM ilusti sees, aga lugupeetud koalitsioonipartneri IRLi soov oli, et arutame ikkagi neid objekte eraldi,» nentis Lang. «Ja tänaseni pole seda suudetud teha, põhiliselt seoses ministrite välissõitudega.»

Esimene reaalne võimalus küsimust valitsuses arutada on 14. juunil. Kulka nõukogul võiks enne otsustamist ikkagi teada olla, et valitsus üldse laseb ehitada, nendib Lang.

Lisaks jäi kultuurkapitali nõukogu Langi sõnul ootama ka selgust Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt: kuidas ehituse rahastamise skeem täpselt välja näeb? Kulka nõukogu oli Langi väitel üsna rahulolematu, et seni esitatud arvutuste järgi on RKASi omavahendite tootlus plaanitud väga suurena.

Tähtis on Langi väitel ka see, et muusika- ja teatriakadeemial oleks kindlus saali ehitamise suhtes – juhul kui kulka kogu raha ERMile suunab. Lang loodab, et selle kindluse andis koolile haridusministri kiri, kus ta lubab, et Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi rahast on ministeerium valmis EMTA juurdeehitusse panustama.

Jaak Aaviksoo kiri kultuuriministrile ja kultuurkapitalile kinnitab tõesti, et
EMTA ehitamine on haridusministeeriumile endiselt oluline ning selleks «kavandatakse vahendeid ELi järgmise finantsperioodi vahenditest».

Küll aga loodab minister, et «Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rajamine saab ka tulevikus toimuma kultuurkapitali olulisel osalusel, milleks taotleme EMTA ehituse säilitamist kultuurkapitali investeeringute plaanides».

Samal teemal EMTA-le saadetud kiri, mille 9. mail on allkirjastanud haridusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Andres Koppel, räägib, et rektorite nõukogu töörühm peaks tegema oma ettepanekud ühtsete aluste kohta kõigi avalik-õiguslike ülikoolide taristu investeeringuteks.

Teadjad loevad siit välja vihje, et EMTA uue saali ja kunstiakadeemia (EKA) ehitust võiks tulevase investeeringu mõttes edaspidi analüüsida koos, kuna tegu on kahe suhteliselt väikese Tallinnas tegutseva ülikooliga.

Ülikoolid konkureerivad

Muusika- ja teatriakadeemia on sellega leppinud, et nende osa kulka tulevases ehitusrahas võib võrreldes praeguse 25 protsendiga ERMi kasuks väheneda, ütleb haldusdirektor Ott Maaten. Peaasi, et mingi osa siiski jääks, kuna tegu pole mitte ainult õppeotstarbeks, vaid ka kultuuriavalikkusele mõeldud saaliga.

Maateni sõnul oli neile aga suureks pettumuseks haridusministri otsus, kes oleks võinud suunata EKA ehitusest vabaks jäänud euroraha nende saali tarbeks. Projekt, mis näeb ette saali maksumuseks koos sisustusega 14 miljonit eurot, on Maateni väitel täiesti ehitusvalmis ja seal pole selliseid takistusi nagu kunstiülikooli puhul.

Ei ole päris aus, kuidas investeeringuraha on ülikoolide vahel jaotunud, tõdeb Maaten. Lõviosa sellest rahast läheb temas sõnul TTÜ ja Tartu Ülikooli ehitustele. Kõhklev    lubadus uuele euroraha perioodile, kus kõik ülikoolide projektid taas omavahel konkureerima hakkavad, ei anna EMTA-le kuigi suurt kindlust, et nende ammuoodatud saal ehitatud saab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles