Kaks aastat tagasi avasid Tallinna Ülikooli ajaloolasest emeriitprofessor Raimo Pullat ja tema poeg, õigusteaduste doktor, politseikolonelleitnant Risto Pullat ühe legendiderohke peatüki Eesti ja Soome lähiajaloost – salapiirituse veo Läänemerel ja Soome lahel 1920.–1930. aastatel.
Esimese «loodimise» tegi Raimo Pullat juba 1993. aastal raamatuga «Läänemere katk». Seekordne ülevaade põhineb ulatuslikul arhiivimaterjalil ja rõhutab, et tegemist oli esimese rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ilminguga.
Rahva mälus võivad kunagised Eesti «piiritusekuningad» olla küll romantilise oreooliga, ent ajaloolase ja juristi ühisuurimusest selgub karm ja õpetlik tõde: 1919. aastal kehtima hakanud Soome keeluseadus põhjustas enneolematu salakaubaveo, mis valmistas kummagi riigi õiguskaitseorganitele tõsist peavalu ja mürgitas isegi kahe naaberriigi omavahelisi suhteid.
Nüüd on «Viinameri» jõudnud ka soome keelde ning pälvinud tunnustavaid vastukajasid.
Ajalehes Turun Sanomat kirjutab Jouko Grönholm, et Pullatite uurimus lisab märkimisväärselt palju uut teadmist. Soomes näiteks on siiani ekslikult arvatud, et salapiirituse smugeldamisse olid segatud vaid Eesti põhjaranniku asukad. Tegelikult oli selle leviala märksa laiem ja kestis ka kauem.
Kuritegevus jätkus isegi keeluseaduse tühistamise järel. Legendaarne «piiritusekuningas» Emel Vaarman olevat toonud viimase piirituselasti Viinistust Loviisasse Teise maailmasõja esimesel päeval, 1. septembril 1939.
«Viinamere» raamatust on ilmunud arvustused ka Etelä-Suomen Sanomates, Tuglas Seura väljaandes (Heikki Rausma), ajakirjas Yhteiskuntapolitiikka (Oiva Turpeinen) ja seda on tutvustanud mainekas Journal of Scandinavian Studies in Criminology and Crime Prevention.
Et Pullatite uurimusel tõotab tulla suurem rahvusvaheline levi, tunnistab ka monograafia peatne ilmumine läti keeles. Huvi raamatu tõlkimise vastu on ilmutatud ka Poolas ja Saksamaal.
Raamat
Raimo ja Risto Pullat
«Viinameri. Pirtusotaa Itämerellä 1920- ja 1930-luvulla»
Kustannusosakeyhtiö Tammi
2012
544 lk