Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski märkis reformierakondlasest siseministrile Hanno Pevkurile saadetud kirjas, et kuigi viimane on avaldanud valimiste eel eriliste teenete eest kodakondsuse andmisele vastuseisu, ei ole kirjanik Andrei Ivanovile kodakondsuse andmine või mitteandmine ühe ministri otsustada ja seda peab tegema valitsus kollegiaalselt.
Ossinovski tänas eile õhtul saadetud kirjas Pevkurit, kes on avaldanud oma seisukoha ettepaneku suhtes anda Eestis elavale ja siin tegutsevale kodakondsuseta eestivene kirjanikule Andrei Ivanovile eriliste teenete eest Eesti kodakondsus.
Samas juhtis Ossinovski tähelepanu, et Eesti kodakondsuse andmise otsustab valitsus kollegiaalselt, mitte selle üksik liige. «Sinu isiklik arvamus nimetatud küsimuses on kahtlemata väärtuslik, ent seda saad sa väljendada vabariigi valitsuse istungil kodakondsuse andmise otsustamisel võrdselt kõigi teiste ministritega,» märkis ta.
Ossinovski sõnul on Pevkuril kui valdkonna eest vastutaval ministril Ivanovile eriliste teenete eest kodakondsuse andmise menetluses selge ülesanne. «Selleks on varustada vabariigi valitsus otsustamiseks vajaliku informatsiooniga (isiku tänane staatus, julgeolekuasutuste hinnang ja muud asjasse puutuvad asjaolud) ning valmistada ette vastavad õigusaktide eelnõud. Loodan, et oled suhtunud nimetatud ülesandesse kogu tõsidusega ning vajalik analüüs on juba valmis või valmib peagi,» kirjutas ta.
Ossinovski märkis, et eriliste teenete eest kodakondsuse saamine on kodakondsuse seaduse kohaselt Eesti kodakondsuse saamine naturalisatsiooni korras ning vastavalt seadusele võidakse eriliste teenete olemasolul vabastada inimene mõnedest tavapäraseks naturalisatsiooniks nõutavatest tingimustest. «Seega ei ole asjakohane vastandada naturalisatsiooni korras ning eriliste teenete eest kodakondsuse andmist,» ütles ta Pevkuri seisukohale viidates.
Samuti täpsustas haridus- ja teadusminister, et Ivanovile eriliste teenete eest kodakondsuse andmise ettepaneku tegi Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land talle ja kultuuriminister Urve Tiidusele eelmise aasta novembris. «Sellest tulenevalt on mul raske mõista sinu viidet valimiskampaaniale. Rektor ei ole seotud ühegi erakonnaga ega kandideeri valimistel ning ettepaneku tegemise ajal oli valimisteni veel terve kvartal. On tavapärane, et eriliste teenete eest kodakondsuse andmist otsustatakse detsembrikuus,» märkis ta.
Ossinovski lisas, et küll peab ta äärmiselt inetuks, et Tiidus otsustas esineda küsimust eelnevalt valitsuses arutamata või valitsuspartneriga konsulteerimata avaldusega, et tema ei kavatse Ivanovile eriliste teenete eest kodakondsust taotleda. «On väga halb praktika, kui sedavõrd isikliku küsimuse ümber hakatakse pidama poliitilist võitlust. Oleks olnud viisakas arutada küsimust kinnisel valitsuse nõupidamisel ning seejärel langetada ühine otsus, kas minna selle küsimusega edasi või mitte. Läks aga teisiti,» kirjutas ta.
Ta viitas Tiiduse sõnadele, mille järgi konsulteeris ta enne avalduse tegemist ka Pevkuriga. «Ma ei mõista sellise tegevuse põhjuseid sinu ja kultuuriministri poolt, aga olen veendunud, et selles ei ole kübetki valimiskampaaniast tulenevat erakonnapoliitilist kalkulatsiooni,» sõnas Ossinovski ja kordas, et tema hinnangul on Ivanov väljapaistev Eesti kirjanik, kelle kuulumine Eesti kodanikkonda oleks Eesti Vabariigile au.
Ossinovski tegi valitsusele Ivanovile kodakondsuse andmiseks ettepaneku jaanuari esimeses pooles. Pevkur märkis ettepanekule eelmisel nädalal saadetud vastuses, et siseministeeriumile teadaolevalt ei ole Ivanovil takistusi taotleda kodakondsust üldises ehk naturalisatsiooni korras.
«Jättes aga kõrvale konkreetselt Andrei Ivanovi isiku, ei pea ma siseministrina õigeks seda, et eriliste teenete eest kodakondsuse andmise võimalikkusest on saanud valimiste eel justkui valimiskampaania osa. Ka peaminister on nimetanud kohatuks, et vahetult enne valimisi ja pooleldi kampaania korras eriliste teenete eest kodakondsuse andmise teemat käsitleme,» ütles Pevkur ja lisas, et seetõttu ei pea ta mõistlikuks ega vajalikuks, et valitsus eriliste teenete eest kodakondsuse andmise ettepanekuid praegu arutaks.
Kodakondsuse seadus näeb ette, et valitsus võib anda teaduse, kultuuri, spordi või muul alal osutatud eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse aastas kuni 10 inimesele. Viimati sai 2012. aasta alguses eriliste teenete eest kodakondsuse rahvaluuleteadlane, Peterburi religiooni ja filosoofia instituudi professor Isidor Levin, kes varem oli Venemaa kodanik. Enne seda sai eriteenete eest kodakondsuse kolm inimest nii 2009. kui 2008. aastal.