Tormist laulab nüüd trompet

Valner Valme
, muusikatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Vau, Veljo Tormis ja Peep Lassmann muusika- ja teatriakadeemia rektori Peep Lassmanni kabinetis proovi tegemas.
Indrek Vau, Veljo Tormis ja Peep Lassmann muusika- ja teatriakadeemia rektori Peep Lassmanni kabinetis proovi tegemas. Foto: Liis Treimann

Trompetist Indrek Vau ja pianist Peep Lassmann esitavad 29. novembril Tallinnas Mustpeade majas kümme Veljo Tormise laulu. Pealkirjad on neil uued ja kavas on kirjas «esiettekanne».

Tundub üllatav, sest kui Tormis sai  2000. aastal 70-aastaseks, lubas ta uue heliloominguga jäädavalt lõpparve teha.

«Tegemist on siiski üle 40 aasta vanade teostega, mille uue seade initsiaatoriks oli Indrek Vau,» täpsustas Tormis. «Minu tingimus koostööks oli, et ma ei kirjuta uut teost, vaid kasutame ära vanad elemendid. Klaverisaade on täpselt sama, mis aastakümneid tagasi. Laulu asemel mängib aga trompet, mille meloodiad redigeeris Indrek Vau. Niipalju kui neid tuli muuta, seda ma tegin, õigemini me koos tegime.»

Jutustavad laulud

Aasta oli siis 1969, kui helilooja Veljo Tormis kirjutas kuus eesti jutustavat rahvalaulu naishäältele ja klaverile. Pane jutumärgid ümber ja selline oli ka teose pealkiri.

Tekst oli võetud rahvaluulest ja sellised laulud nagu «Suur tamm» Järva-Jaanist, «Kari kadunud» Kihnust, «Tütred lindudeks» Rõugest, «Suisa suud» Kolga-Jaanist, «Ema haual» Tormast ja «Laevahukk» Pöidest said põimikuks, mille esiettekanne kõlas märtsis 1970 Tartus. Tormis ise saatis klaveril Katrin Kumpanit ja Liis Benderit.

1970. aastal kirjutas regilaulu moderniseerija Tormis ka «Neli eesti jutustavat rahvalaulu» meeshäältele ja klaverile: «Mere kosilased» (Kuu­salu), «Kubjas ja teomees» (Harju-Jaani), «Must naine» (Muhu) ja «Suur härg» (Kadrina).

Tormis ütleb, et nüüd on uus instrumendi kõla: vokaali asemel trompet. «Mingil määral tuli teost ka lühendada, sest algses laulus on palju tekstilist, mida tuli korrata, ja kui teksti ei ole, siis kordamisel kaob mõte,» selgitas Tormis. «Samas tahtis Vau, et regilaulu iseloom jääks alles. Meloodiat tuli nihutada natuke siia või sinna vastavalt pilli ulatusele, sest trompetit ei saa päris lauluga võrrelda.»

Et teksti sõnum kaotsi ei läheks, on kontserdi kavva plaanitud ka annotatsioon Karin Vault, kes on kirjutanud sissejuhatuse ning võtnud kokku kõigi kümne originaalloo sisu.

Regilaulu reeglid

Kõiki Eesti trompetiteoseid esitanud ning viimastel aastatel ohtralt kammermuusikakontserte andnud Vaud köitis vanem rahvamuusika juba ammu. «Asja algus oli sedasi, et mind on ammu huvitanud regilaulu teema,» selgitas uudisteose tagamaid idee algataja Indrek Vau.

«Kunagi toimus üks konkurss, kus «Suure härja» viimane osa oli seatud trompetile. Sealt sain idee. Nüüd on terve tsükkel seatud trompetile ning iga laul jutustab oma lugu nii, et laulu asemel on trompet.»

Regilaulul baseeruvate teoste aluseks on kordus ja sõna. Sõnu ei saa trompet väljendada, kordusi aga vähendatud määral küll, kuigi see pole trompetile päris tavaline.

«Algul oli mul hirm küll, et kuidas seda teostada,» tõdes Vau, «aga muusika ise on nii teatraalne, et tekitab päris hea meeleolu. Mina mängin peamiselt kordusi ja atmosfääri loob seade, see, mida teeb all klaver, on Veljo tehtud ülimalt ilus taustapilt.»

Oma partiid seadis Vau ise, tervikut sättis Tormis, kes käis enamikus proovides. «Meil oli täielik teineteisemõistmine,» märkis Vau, «sest mina üritasin jääda nende reeglite piiresse, mis vana regilaul meile seab. Ma ei mängi trompetit selles teoses nii, nagu me oleme harjunud trompetit kuulma ja nagu ma olen harjunud fraasi kujundama, vaid ma jälgin, et pill käituks sama ehtsalt ja monotoonselt nagu regilaul.»

Tulevikus on Vaul plaanis «Kümme tegemist trompeti ja klaveriga» ka plaadile talletada.

Kas Tormise ja Vau koostöö võiks jätkuda? «Aitab kümnest seekord,» arvas Tormis.

Kontserdikava

29. novembril kõlavad Tallinnas Mustpeade majas:

Ester Mägi «Kuus pala trompetile ja klaverile» ning «Lapimaa joiud»

Tõnu Kõrvitsa «Põhja valgus. Thule laulud II»

Veljo Tormise «Kümme tegemist trompeti ja klaveriga» (esiettekanne)

Tormise 10 laulu: «Mere ääre pühkimine», «Kadunud karja otsimine», «Tütarde hülgamine», «Ahistaja surmamine», «Ema leinamine», «Mere vaigistamine», «Kosilaste ootamine», «Meeste sõnelemine», «Naiste jagamine», «Suure härja tapmine»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles