Tarbekunst on surnud

, kunstikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Samma Eesti Kunstnike Liidu preemia pälvinud grafitikampsun.
Jaanus Samma Eesti Kunstnike Liidu preemia pälvinud grafitikampsun. Foto: ETDM

Rakenduskunst mõistena on väga lähedane varem kasutet väljendile «tarbekunst», ikka on jutt kunstist, millel on miski inimestega kontakteeruvam mõte kui kunstiteos oma iseeneslikus olekus keset galerii valget kuupi. Kunstist, millel on suhe keskkonnaga, eriti väiksemate ruumidega, nagu kodu või kontor.

Tarbekunst tähistas veel mu lapsepõlves saale täis vaase, klaasnõusid, kantavaid ehteid ja maha või seinale pandavaid vaipu. Kõik meisterlikud, tolle aja unikaaldisain. Miski, mida kombinaat Ars tiražeeris väikestes kogustes, aga mis ei vastanud disaini kui masstoodangu aluse nõuetele. Žanrikindlus. Hea maitse, vahel mõned eksperimendid, aga ikka sellesama piires.

Murrang tuli siia vabanemislainega 80ndate lõpus. Meeles on klaasikunstnike abstraktsed arhitektoonid ja eriti ON-rühma protofeministlik hüüe «Me ei ole tädid!». Tarbekunsti asemel tarbisid inimesed ikka veel massidisaini, et selle juurde tänini jääda. Massivormiloome jäeti disainerite pärusmaaks.

Ma ei üllatuks, kui ka sõna «rakenduskunst» asemel oleks paar triennaali hiljem mõni uus ja tabavam termin.

Kuues triennaal on selgelt lõpetanud kontakti eriala minevikuga – reaalelus kasutatavaid vaipu ja kruuse leiab siingi küll –, aga küsimus on tarbekunsti muutumises nii-öelda moodsaks kunstiks lõplikult. See trend iseloomustas juba eelmist triennaali. Uus rakenduskunst tähendab lihtsalt teatud materjali- ja käsitöövõtetega tegelevate kunstnike vabaloomingut, mille mänguväli aina laieneb.

Loeme üles ainult mõned näitusel esinejate kasutet materjalidest: leib, põletet raamat, ahhaat, kvarts, akrüül, betoon, vill, plii, alumiinium, portselan, kõdustatud helikassett, erinevad kivimid, metallid ja plastmaterjalid ning suvalised leid­esemed. Loetelu ei lõpe. Aga ka video või pigem graafika või graafilise disaini valda kalduvad tööd, mis kirjeldavad mõnd projekti või protsessi, tänavaküsitluseni Solarise ees teemal «Rääkige oma ehetest!» (Mah Rana).

Kui üldse mingeid trende leida, siis selle näituse põhjal näivad olevat moes ootamatud materjalide või ideede kooslused: obstsöönsevõitu kudumid Jaanus Sammalt, üldse kõva ja pehme, tugeva ja nõrga materjali vastandamine.

Siis barokne küllus skulptuursete objektide puhul, kitšivõtete pruukimine kasvõi moodsa sisuga ja vana vormiga klassikalise seinavaiba näol (Vita Gelauniene) või Kevin Morrise põdra pea ja linnuke pesakastiga. Feministlikud tähendussõnad (Krista Leesi paberist pesukomplektid, kus naiste pesu 100- ja meeste oma 500-kroonistest), korduvad peaaegu Hello Kitty tasemeni ulatuvad nunnulaksud eri kunstnikelt, pungi kohtumine tikandi ja kollaažiga (Lylian ja Katarina Meister), eri žanride segu (Kazimieras Incirauskase «Super Mario Bros» mängust inspireeritud kampsun kõrvaljooksva videoga, mis oligi nagu kudumismanuaaliks) ja lõpuks legendaarse Sergei Isupovi comeback siinmail ühe pisikese ja hoopis teistmoodi kujuga.

Üks väheseid küsimusi: kuhu jäi klaasikunst? Kas polnud väärikaid töid või segas osalemast suvine «Hapruse»-näitus?

Igatahes on nüüd tükk aega näha elegantne ülevaade Euroopa moodsast tarbekunstist (peanäituse kujundus: 3+1 Arhitektid, lihtsad struktuurid töödele ja vaatajat labürindis orienteeruda aitavad põrandarajad). Ja mitte nii hakitud kui suvine joonistustriennaal.

Aastalõpu olulisimaid näitusi, ka tänu satelliitprogrammidele. Helge ja elujaatav.

Näitus

Tallinna 6. rakenduskunsti triennaal

«Kogumise kunst»

Peanäitusel on 73 kunstniku tööd 23 riigist

Näituse kuraator Love Jönsson (Rootsi)

Avatud 3. veebruarini 2013 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis

Preemiad

6. Tallinna rakenduskunsti triennaali avamisel anti välja seitse preemiat

•    Grand prix’ sai Hispaania kunstnik Gemma Draper ehete kogu eest.

•    Kaks võrdset preemiat said Rootsi keraamik Karin Karinson Nilsson ja Leedu tekstiilikunstnik Vita Gelūnienė.

•    Eesti Kunstnike Liidu preemia sai Jaanus Samma töö eest, milles ta on kogunud tänavagrafitit ja kudunud selle kampsunitesse.

•    Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ostupreemia läks Maarja Niinemäele.

•    Kaido Ehasoo preemia said Katarina ja Lylian Meister.

•    Sihtasutus Noor Ehe andis preemia metallikunstnikule Nils Hindile.

Näituse avamisel toimus Marit Ilisoni performance «70 puuvillast kitlit», mis jääb näitusena avatuks Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumi trepigaleriisse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles