Rahvaluuleuurijad käivad tööl lillelises saalis

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijasaalis olid eile tulnud oma teemadesse süvenema Kristi Salve (tagaplaanil vasakult) ja Reeli Reinaus.
Uurijasaalis olid eile tulnud oma teemadesse süvenema Kristi Salve (tagaplaanil vasakult) ja Reeli Reinaus. Foto: Kristjan Teedema

Kirjandusmuuseumis poolteist aastat kestnud juurde- ja ümberehituse tõttu oli pikalt suletud eesti rahvaluule arhiivi uurijasaal. Nüüd on see töökorras olnud varsti kaks kuud. Eilegi oli uurijaid laudade taga ametis.

Kartoteegikappidega saal muuseumi teisel korrusel on nihkunud ühe ruumi võrra edasi – sinna, kus arhiivraamatukogu hoidis varem oma baltica-kogu.

«Nüüd on siin meie uurijasaal, mis varem oli siin kõrval väikses toas ja kuhu uurijad ei tahtnud tihtipeale ära mahtuda,» ütles kirjandusmuuseumi eesti rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv.

Samas saalis on ametis ka arhiivi töötajaid. Väga pingelistel päevadel ning sellest hoolimata, et suurt osa «vana kulda» saab digitaalselt uurida, on pärast remonti samuti kõik kohad hõivatud. Kuid see on tingitud mitte ruutmeetrite, vaid laudade nappusest, nagu täpsustas arhivaar Kadri Tamm.

Ruumi ja valgust enam

Remondi aegu on vanadelt põrandalaudadelt eemaldatud kattekiht ja seintele värvi asemele pandud ajaloolise mustriga tapeet. «Mõned uurijad ütlevad oma postitustes, et see on lilleline tuba,» ütles Järv.

Eile oli uurijasaalis ametis teiste hulgas mitme raamatu autor Reeli Reinaus, kes valmistab Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuses koos kolleegidega ette väliuuringuid Võnnu kihelkonnas. Rahvaluulearhiivis uuris ta arhiivifotosid. «Siin on palju rohkem ruumi ja valgust,» ütles ta vanale väiksele saalile mõeldes.

Suurremont kirjandusmuuseumis on lõppenud (mõni asi, näiteks kontaktid uurijasaalis, tuleks eelmistel remondimeestel siiski veel korda teha). Kuid jätkub väiksem remont, et teisedki ruumid saaksid värske ilme. Rahvaluulearhiivis saab niimoodi kevadel korda kolm tuba.

Kirjandusmuuseumi esimesel korrusel tegutseb Merike Kiipuse juhtimisel arhiivraamatukogu, mille saalis käib uurijaid juba hilissügisest (osa pakitud raamatukaste ootab siiski veel praegugi laudadel mujale riiulitele kolimist). Uus, väiksem remont arhiivraamatukogu ruumides kestab Kiipuse andmeil novembrini.

Mullune kogumistöö

Homme on emakeelepäev. Kirjandusmuuseumis tehakse kokkuvõtteid rahvaluulearhiivi mullusest kogumistööst, mis Risto Järve sõnul oli kirju ja mitmenäoline. Oma koha rahvaluulekogudes leidsid mitme paiga lood. Laekus ainest nii eesti kui vene, aga ka võru, muhu ja vadja keeles.

Möödunud aastal lisandus rahvaluulearhiivi kogudesse üle 4000 lehekülje käsikirjalist materjali, enam kui 4200 fotot, üle 500 helisäiliku ja 82 videosäilikut.

Kirjandusmuuseumi saalis on homme kell 14 aktus, kus president Toomas Hendrik Ilves annab üle rahvaluule kogumise preemiad.

Tunnustatakse parimaid rahvaluulekogujaid ja naljalugude üleskirjutajaid.

Kas rahvaluulearhiivi juhataja näitab presidendile ka vastremonditud uurijasaali? «Kindlasti, kui presidendil aega on,» ütles Järv.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles