Narva linn taotleb vabariigi valitsuselt kuni 200 miljoni krooni suurust abi, et korda teha 15.-17. sajandil rajatud ajaloolised bastionide müürid, mis on lagunemisohtlikud ja mille üks müüriosa varises tänavu aprillis linnatänavale.
Narva tahab tänavatele varisevate bastionide remondiks 200 miljonit krooni
13. mai 2009, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pöördume teie poole seoses tungiva vajadusega leida kiire lahendus Narva bastionide kriitilise olukorra parandamiseks,» alustas Narva linnapea Tarmo Tammiste oma taotlust peaminister Andrus Ansipile. Meeri sõnul on bastionid juba aastaid olnud kehvas seisus ning viimase aasta jooksul on nendega seoses toimunud mitmeid ohtlikku varinguid.
Nimelt toimus tänavu aprillis Narva jõe kaldal asuva bastioni Justitia välismüüri varing, mille tulemusel langesid bastionimüüri kivid otse linnatänavale. Mullu augustis tekkis aga bastioni Honor ülaservale lehter, mis sadevete tõttu süvenes iga päevaga ning tekkis oht müüriseina varisemiseks ning Põhjasõja ajast säilinud ainulaadse püssirohukeldri hävimiseks.
Avariiolukorra likvideerimiseks paigaldasid spetsialistid toona ajutise lahendusena raudbetoonist plaadi, et vältida müüri edasine hävimine.
Mullu mitu varingut
«Samuti tekkisid 2008. aastal bastinidevööndi lõunanõlva ja poolbastioni Spes idanõlva esimesed väikesed varingud, mis senistele kogemustele tuginedes kuulutavad ette suuremaid varinguid lähemate aastate jooksul,» tõdes Tammiste.
Linnapea märkis, et Victoria bastioni põhjakülje ala tuleb vastavalt 2007. aastal läbi viidud ekspertiisile lugeda ohutsooniks, kuna säilinud müürivooder koos selle taguse müüriga on varinguohus. Samuti on seoses ulatuslike varingutega läänepoolne bastion kasemati käiguga varisemisohus ning olukorra stabiliseerimiseks on ekspertide hinnangul vaja viivitamatult alustada kindlustustöödega.
Tammiste sõnul kuluks kõige hädavajalikumate tööde - viie bastioni restaureerimine ja konserveerimine - teostamiseks ligi 200 miljonit krooni ning oma taotluses palubki meer vabariigi valitsuselt abi bastionide restaureerimis- ja konserveerimistööde rahastamisel või välisabi leidmisel.
«Kui olukorra parendamiseks midagi ette ei võeta, siis jätkub Narva bastionide, mis on kogu Põhja-Euroopas unikaalne ajaloo- ja kultuurimälestis, pöördumatu häving,» märkis linnapea.
Ühtekokku on 15.-17. sajandil rajatud kümnest bastionist Narvas säilinud üheksa.
Riik kärbib kulusid
Riigi muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor Tõnis Taavet tunnistas, et olukord Narva bastioniga on kriitiline. Tema sõnul on bastioni müür osaliselt varisenud Narva piiripunkti läheduses.
«Praegu on kõige olulisem see, et saaks esmased avariitööd tehtud ja ei toimuks täiendavaid varinguid,» lausus ta. Samas märkis Taavet, et bastionide korrastamine on äärmiselt kulukas ning ametil ja linnal pole selleks piisavalt raha.
«Ameti rahad terve maakonna peale jäid alla miljoni, selle rahaga saame eelkõige toetada väiksemaid avariitöid, kui näiteks mõnel mälestisel katus läbi jookseb,» sõnas ta. «Kuid ameti poolt on meil plaanis 4. juunil suurema komisjoniga Narva minna ja linnavalitsusega kohtuda ning arutada, et kuidas saaks amet probleemi lahendamisele kaasa aidata.»
Narva linnavalitsuse taotlus sattus praegu aega, mil ministrid tegelevad usinalt negatiivse lisaeelarve jaoks kulude kärpimisega. Nii peab näiteks kultuuriminister esitama homme valitsusele plaani, kuidas ta hoiab oma haldusalas kokku 124 miljonit krooni.
Kultuuriministeeriumi pressiesindaja Katrin Arvisto ei osanud täna Narva linnavalitsuse kirja ja rahataotlust kommenteerida. Küll aga märkis ta, et Narva linnakindlustus võiks raha saada euromeetmest «Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine.»
Meetmega tegelev siseministeeriumi regionaalpoliitika büroo nõunik Madis Kaldmäe ütles, et Narva bastionid jäid toetust saavate projektide nimerkirjast esialgu välja ning neil avaneb võimalus euroraha saada vaid juhul, kui mõni esialgses nimekirjas raha saajana välja toodud projekt peaks takerduma ja seeläbi eurotoetusest ilma jääma.