Jumalad lahkuvad maalt

Mait Laas
, animafilmirežissöör
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rohkem kui mesi»
«Rohkem kui mesi» Foto: Kaader filmist

Film. «Rohkem kui mesi» paneb meid mesilastest emotsionaalselt vaimustuma.

Kauaoodatud kevad on viimaks käes ning statistikaametile teadaolevalt tõstab umbes 6000 eesti mesinikku jälle oma tarudelt kaane …

Ka selles mõttes ilmub šveitslase Markus Imhoofi dokumentaalfilm «Rohkem kui mesi» ekraanile väga õigel ajal, andmaks meile taas mõista, kui unikaalsed on need putukad ja kui tihedalt on meie saatus nendega seotud, sõltumata meie erinevast suurusest ja hulgast ja olemise motiividest.

Mesilasi on ikka läbi ajaloo ülistatud, aga ometi jääb nende elu müsteeriumiks. Jub­a mee tekkimine ise on kunst. Alkeemiliselt olemuselt on see «kuum protsess», mis leiab aset interaktsioonis Päikese ja Lille vahel. Selle müstilise protsessi tulemusena tekkiva nektari korjavad mesilased ning nende jumalalindude kehades peituvate ensüümide abil muudetakse nektar metabolismi käigus meeks.

Hinduismis on jumalad Kriš­na ja Višnu sündinud nektarist. Ka Jeesus Kristust kirjeldatakse kui mett, mida saadakse kalju seest. Sellega vihjatakse, et keha on hingele kui kärjekann mee jaoks, jumalik essents maises anumas. Ka mee kinkimine on tänapäeval säilitanud sümboolselt oma algse rituaalse tähenduse kui jumalatele ohverdamise akt.

Nii nagu jumalikku loodust tervikuna kimbutab praktilise vaimuga inimese tegevus, nii on inimtegevuse kaudu sattunud ohtu ka mesilindude osalemine jumalikus protsessis. Seni teadmata põhjustel mesilased kaovad ... surevad ning terved mesilaste kolooniad on juba hävinud. Filmi moto on kantud Albert Einsteini ütlusest, et kui mesilased kaovad, on inimkonnal jäänud elada vaid neli aastat ...

Elu vaid neljaks aastaks?

Kui mesilased surevad välja, kas siis võib tõdeda, et maailm on jäänud jumalateta? Et jumalad hülgavad meie planeedi? Looduses ei toimu enam taimede õite viljastamist ja kas siis saabki inimesest lõpuks jumala asemik maa peal – puu otsas kõlkudes ühe õie juurest teise juurde liikudes ning õiekesi suurlinna poest ostetud õietolmu sulekesega tolmeldades, nii nagu see juba mõneski Hiina provintsis toimub!?

Filmi autor on võtnud ülesandeks tuua need pealtnäha nähtamatud linnukesed ja nende mikromaailm suurele ekraanile – et meil vaatajatena oleks võimalik nendega samastuda, neile emotsionaalselt kaasa elada ning saada natukenegi osa suurest jumalikust protsessist, mille tulemuseks on rohkem kui mesi.

Miks surevad mesilased? Suhtumises mesilastesse peegeldub tsivilisatsiooni suhtumine loodusesse tervikuna. Filmi kaks peamist protagonisti – Alpi mägede looduslähedaste väärtustega mesinik ning Ameerika mesinikkapitalist – esindavad erinevat suhtumist mesilindudesse. Inimlik kasuahnus versus mesilaste omakasupüüdmatu armastus.

Tehnoloogia areng, mis võib hävitada looduse, pakub teiselt poolt võimaluse ka sellest vaimustuda. Või nagu ütles juba mesinik ja animafilmirežissöör Heino Pars, kes tegi 1984. aastal südamliku nukufilmi «Meemeistrite linn»: ka tehnika taga on eelkõige inimene. Tehnika ainuüksi ei tee midagi!

Ka «Rohkem kui mee» tehniline teostus on muljetavaldav. Kui animafilmis on kõik kontrollitav ja teostatav, siis kuidas ikkagi tabada dokumentaalfilmis mesilaste pulmalennu ajal asetleidvat ainukordset paarituse hetke?

Autor paneb meid mesilastest emotsionaalselt vaimustuma, nii nagu seda tegid egiptlased tuhandeid aastaid tagasi oma illustratsioonidega või Gustav Maeterlinck oma raamatuga «Mesilaste elu», milles mesilinde on mõtestatud inimeseks olemise aspekti kaudu ja mille eestikeelset tõlget sai aastakümneid tagasi lugeda vaid Teaduste Akadeemia raamatukogu erihoidlas.

Mis sest, et vaimustumise kontekstiks on nüüd pigem mure mesilaste hävimise pärast ja see võib saatuslikuks saada ka inimesele ja planeedile tervikuna. Ikkagi kolmandik planeedil kasvavate taimede õitest on mesilaste tolmeldada ...

Mesilasest saab rahamasin

Siiski, miks surevad mesilased? Enne kui surevad mesilased, sureb inimkonnast hoolivus, kaastunne ja loomulikkus. Inimene muudab jumalikud linnud kodustatud putukateks, kes toodavad raha. Raha tootmiseks toodetakse treenitud mesilasemasid, kes märgistatakse autovärvimiseks kasutatava nitroemailiga, pannakse nad terasest puuri ning lennutatakse lennukiga maailma mesindustööstusesse raha teenima. Inimese mõtteviis mõjub hukutavalt ...

Kuid selles filmis on rohkem kui mesi. Mesi on vaid intervjueeritavate taustal ühest anumast teise voolav kuldne jõgi või rahale orienteeritud inimeste rikastumise vahend. See film tekitab loomulikku huvi, et tõsta mesilindude tarult kaas ja vaadata sinna sisse. Et ka linnades oleks «elavaid skulptuure» linnamesilate näol, mis toimiksid omamoodi loodusliku tasakaalu baromeetritena – tõestusena jumalalindude kohalolust ja kvaliteetsest elust.

Kui 6000 Eesti mesinikku avavad oma tarudel kaane, mida nad seal siis näevad? Mida näevad mesinike sõbrad ja kliendid, kel on võimalus veel puhtast Eesti loodusest korjatud nektarist sündinud mett oma mokale määrida?

Siinkohal tahaks tänada ka maal elavaid naabreid, kes on oma põldudel hoidnud looduslikku tasakaalu ilma keemiata. Meil on veel lootust, et kevad tuleb ka tulevikus!

«Rohkem kui mesi»

Stsenarist ja režissöör Markus Imhoof

Šveits-Saksamaa-Austria 2012

Alates 19. aprillist Tallinna kinodes Sõprus ja Artis

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles