«Eesti ajaloo» sarja II köide tunnistati parimaks eelmisel aasta ilmunud ajalooteoseks ja pärjati täna Eesti kunstiakadeemia välja antava ajalookirjanduse aastapreemiaga.
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis «Eesti ajaloo» II köide
15. mai 2013, 20:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti ajaloo» II köide väärib auhinda ainuüksi seetõttu, et ühe Eesti ajalooperioodi käsitlus võtab kokku terve põlvkonna meie keskaja uurijate mitme aastakümne pikkuse töö, žüriid kallutas valiku tegemisel ka teose tugev ühiskondlik vastukaja, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Muidugi on sellel raamatul ka terve rida puudusi, millest ma isiklikult pean olulisemaks ebaühtlust ja ebaproportsionaalsust mõnes mõttes ja mõneski üksikküsimuses vaieldavaid seisukohti, aga ma söandan arvata, et selle mõju meie ajaloolaste tsunfti edasistele tegemistele ja ka üldsuse tähelepanu ajaloolaste tööle ja selle eripärale on suuresti tänu sellele teosele,» ütles ajaloo ja arheoloogia instituudi professor ja žürii liige Tiit Rosenberg.
Uudse ajalookäsitluse tõttu on teos äratanud märksa laiemat huvi kui üks tavaline ajalooraamat, uus käsitlus tõrjub rahvusromantilise arusaama Eesti keskajast, loobutud on mõistest «Muistne vabadusvõitlus» ja ajastut vaadeldakse hoopis ristisõjana.
«Siin ei olnud kindlasti tegu etteplaneeritud katsega uudsuse kaudu teaduseväliselt kuidagi tähelepanu võita, see, et ta on osutunud raamatuks, mida huviga loetakse, mille vastu huvi tuntakse, on kahtlemata lisapluss, peale selle, et tegelikult on tegemist ikka põhiliselt akadeemilise raamatuga,» sõnas raamatu koostaja Tartu Ülikooli üldajaloo professor Anti Selart.
2005. aastal sai ajalookirjanduse aastapreemia sama raamatusarja VI osa «Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni», mille peatoimetaja oli emeriitprofessor Sulev Vahtre ning tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg.
Sel korral kandideerisid auhinnale veel:
- Riin Alatalu «Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986–2002: rahvuslikust südametunnistusest Eesti NSV-s omaniku ahistajaks Eesti Vabariigis»
- Jüri Ant «August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat»
- Toomas Karjahärm «Vene impeerium ja rahvuslus»
- Greta Koppel (koost.) «Madalmaade kunst Kadrioru kunstimuuseumis»
- Mati Mandel «Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?»
- Aadu Must «Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin»
- Heiki Pärdi «Eesti talumaja lugu: ehituskunst ja elu 1840–1940»
- Tõnu Tannberg (koost.) «Eesti ajaloost 19.–20. sajandil. Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest»
- Marek Tamm «Monumentaalne ajalugu»
- Veronika Varik (koost.) «Tallinna hariduselu 1918–2010: üldharidus ja hariduskorraldus»