Suri Nobeli kirjanduspreemia laureaat Seamus Heaney

Liisa Tagel
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1996. aastal andis Prantsuse kultuuriminister Seamus Heanyle ordeni, mille kirjanik kogemata kohe pärast vastu võtmist maha pillas. Heany reageering oli naerune.
1996. aastal andis Prantsuse kultuuriminister Seamus Heanyle ordeni, mille kirjanik kogemata kohe pärast vastu võtmist maha pillas. Heany reageering oli naerune. Foto: SCANPIX

Nobeli kirjanduspreemia laureaat Seamus Heaney, keda paljud on nimetanud parimaks Iiri poeediks pärast W.B. Yeatsi, suri eile 74 aasta vanusena.


Nobeli kirjanduspreemia anti Heaneyle 1995. aastal «lüürilise ilu ja eetilise sügavusega täidetud teoste eest, mis ülistavad argipäeva imesid ja elavat minevikku».

Pika loomekarjääri jooksul kirjutas Heaney lisaks luulele ka proosat ning näidendeid. Talle omistati lisaks Nobeli kirjanduspreemiale veel mitmeid auhindu.

Heaney kannatas juba mitmeid aastaid terviseprobleemide käes. 2010. aastal avaldatud luulekogu «Inimkett» (eesti keeles avaldamata) kirjutas ta pärast südamerabandust ning selle keskne luuletus «Ime» on otseselt inspireeritud tema terviseprobleemidest.

Heaney kirjastaja Faber avaldas kaastunnet tema omastele ning tunnustust tohutule mõjule, mida poeet kirjandusmaastikule avaldas.

Heaney sündis 1939. aasta aprillis üheksalapselise pere vanima pojana ühes Põhja-Iirimaa talus Toomebridge'i küla lähedal, hariduse sai ta katoliiklikus St Columbi internaatkoolis ning Belfasti Queensi ülikoolis. Seejärel sai temast õpetaja Dublinis, kust ta aegajalt ka USAs õpetamas käis.

Oma esimese luulekogu avaldas ta 1966. aastal.

1972. aastal hülgas ta täiskohaga akadeemilise karjääri ning temast sai pühendunud poeet. Sellegipoolest õpetas ta ka edaspidi mitmel pool ülikoolides, sealhulgas ka Oxfordis.

Eesti keeles on Heaneyt avaldatud Vikerkaares, Loomingus ja Loomingu Raamatukogus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles