Tallinn on alati olnud merelinn. Ometi on linlane praegu merest võõrdunud, sest nõukogudeaegne rannaäärne detailplaneering on inimesed merest ära lõiganud.
Homme avaneb linlastele meri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnal pole pikka ja avatud rannapromenaadi, pole merelinnadele omast veeäärset kalaturgu ning linnasüdame ja merepiiri vahel kõrguks justkui mingi mõtteline müür. Seda müüri on iga mõistlik linnaisa juba aastaid omamoodi purustada püüdnud, kuid suuri muutusi siiani näha ei ole.
Nüüd on müüri lõhkumisega juba üsna kiire, sest üha lähemale jõuab aasta 2011, mil Tallinnal tuleb mängida Euroopa kultuuripealinna rolli.
Kultuuripealinn ei tohi oma meretrumpi varrukasse jätta ja sestap peeti eelmisel suvel esimest korda koordineeritult ja mastaapselt Tallinna merepäevi. Homme algavad need taas.
Sihtasutuse Tallinn 2011 ja Tallinna merepäevade mõte on kas või paariks päevaks aastas inimesed mere äärde tuua ning pakkuda neile tegevust, et rannaala jääks inimeste mällu huvitava paigana.
«Kui meil pole põhjust mere äärde minna, siis me sinna ka ei lähe. Ometi teame täpselt, miks Tallinnast sai nii edukas linn – soodsa asukoha tõttu mere kaldal,» seletab merepäevade pressiesindaja Andri Maimets.
Uusi põhjusi merega tutvust teha tekib tulevaks nädalavahetuseks Tallinna küllaga. Admiraliteedi basseini ääres ja Lennusadamas vältab kolmepäevane kultuuriprogramm, mis sisaldab kontserte, näitusi, ekskursioone, konverentse ja kauplemist.
Nende vahele jääb Kultuurikatlast Patarei vanglani ulatuv «Kultuurikilomeeter» – tulevane esinduslik rannapromenaad, kus etendub Ain Mäotsa lavastatud tükk «Dannebrog, Pitka ja keisrid».
Lennusadamas on võimalik külastada üheksat välismaist purjelaeva. «Nii suuri purjelaevu oli Tallinnas nii palju korraga viimati 19. sajandil,» teab Maimets rääkida. Lisaks on samas kohas võimalik astuda mitmete legendaarsete Eesti laevade pardale. Kohal on Suur Tõll, Lembit, Kalev ja paljud teised.
Koos Jazzkaarega avatakse sadama C-terminalis Jazziala ning pealavadel võib näha esinemas Gerli Padarit, Uno Loopi ja Noorte Sümfooniaorkestrit koos Tõnis Mäega.
Merepäevad on võimalus näidata, millised üritused võiksid Tallinnas toimuda aasta ringi, kui kõik mereäärsed ilusad ja põnevad kohad oleksid kergesti ligipääsetavad
«Idee on avada kogu merepiir, et tekiks maratonidistantsi pikkune rannapromenaad, aga selle õnnestumine on linnaplaneerimise ameti ja kommunaalameti kätes. Loodan, et ülejärgmiseks suveks võib kesklinna piires kõikjal mere ääres jalutada,» loodab Maimets.
TALLINNA MEREPÄEVAD
• Lennusadama lava kultuuriprogramm kestab reedel kella 15–19, laupäeval 12–21 ja pühapäeval 12–19. Esinevad muu hulgas Väikeste Lõõtspillide Ühing ja Untsakad. Huvilistele on avatud palju põnevaid laevu.
• Admiraliteedi lava kultuuriprogramm kestab reedel kella 15–21.30, laupäeval 15–21.15 ja pühapäeval 14–20.30. Esinevad orkestrid ja koorid. Avakontsert «Mere Gala» toimub reedel kell 20. Programmi lõpetab Noorte Sümfooniaorkestri ja Tõnis Mäe kontsert pühapäeval kell 19.05.
• C-terminali Jazzialal esineb reedel kell 21.30 Liisi Koikson ja laupäeval samal ajal Villu Veski Kvintett.
• Kultuurikatla ja Patarei vangla vahelisel merepromenaadil mängitakse Ain Mäeotsa suvelavastust «Dannebrog, Pitka ja keisrid». Etendused reedel kell 14, laupäeval kell 12, 15, 18 ja 21 ja pühapäeval kell 11 ja 14. Kogunemine Kultuurikatlas. Kalasadamas toimub laupäeval kella 11–14 kalaturg.
Täpsem info: www.tallinnamerepaevad.ee