Nokia kontserdimaja lava sai valmis

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nokia kontserdimaja saal
Nokia kontserdimaja saal Foto: Nokia Kontserdimaja

Täna lõpetasid Prantsuse ettevõtte Caire spetsialistid oktoobris avatava Nokia Kontserdimaja kontserdi-, teatri- ja konverentsisaali lavatehnoloogia ehituse ja paigalduse.

Nokia kontserdimaja juhataja Aivar Sirelpuu sõnul muutis lavatehnoloogia rajamise keerukaks just saali multifunktsionaalsus.

«Pidime arvestama, et selles saalis saaks edukalt korraldada nii kontserte klassikast popini, teatrietendusi ja muusikale kui ka kaasaegseid suurkonverentse,» kommenteeris Sirelpuu lava ülesehituse eripära.

Uue kontserdimaja lavatehnika panid algusest lõpuni püsti asjatundjad Prantsusmaa ühest vanimast ja tunnustatumast lavatehnikafirmast Caire.

Nokia kontserdimaja lavatorn on 30 meetrit kõrge, lava portaali kõrgus on 9 meetrit ja laius 20 meetrit. Lava kogupindala on 252 ruutmeetrit - laiuse ja sügavusega vastavalt 18 ning 14 meetrit.

Portaali taga asub 19x10 meetri suurune ekraan. Nii vertikaalselt kui horisontaalselt avanev lava eesriie on 27 meetri pikkune ja kaalub 2000 kilo.

Vastvalminud lava kohandatava sügavusega orkestriaugu suurus on 105 ruutmeetrit, mis mahutab ligi 75 muusikut ning mahutab pehmeid klapptoole ja valgustatud noodipulte.
Lava kohal asuvad lavavalgustuse riputamiseks kaks 20 meetri pikkust mootoritega valgusraami, mille tõstejõud on kummalgi 2000 kilo.

Teatrisaali lakke on rajatud eriti suure kandevõimega valgussild, millel paiknevad digitaalselt juhitavad valgustid. Valgussilla saalipoolne osa on üleni klaasist ning ümbritseva õhuruumi suhtes kinnine, mis vähendab oluliselt valgusaparaatide tekitatavat müra.

Nokia Kontserdimaja esinduslik suur saal mahutab kuni 1830 inimest: parteris asub 1029, esimesel rõdul 493 ning teisel rõdul 308 istekohta.

Kontserdimaja valmib kultuuri- ja vabaajakeskuses Solaris, kus hakkavad muu hulgas asuma kinokompleks, väärtfilmikeskus, kunstigalerii, mitmed kohvikud, restoranid ja kauplused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles