Kirjandusfestival «Prima Vista» toob Tartusse ühe tuntuma rumeenia luuletaja Liliana Ursu, kelle poeesiat on võrreldud õitega kuristiku serval, kehastamas Transilvaania ülimalt meelelist, kaunist ja julma vaimu.
Transilvaania metsik ja magus õis võrratu poetess Liliana Ursu
Tema klaaride, kergete ja täpsete luuletuste põhjas aimub traagilist, peadpööritavat tumedust. Mul on nende kurb aura, kes pärit / Ida-Euroopast, / otsekui ühest põrgust, juhatab ta sisse oma teise ingliskeelse raamatu «Elajal ratsutav ingel».
Kohtumiste galerii
Ceausescu reiimi all elanud, kannatanud ja vaikima sunnitud luuletaja on praeguseks pälvinud arvukaid stipendiume, preemiaid, olnud aastaid lektoriks Ameerikas ja esinenud paljudel festivalidel.
«Liliana Ursu on tantsijanna, valguse arheoloog graatsiline, halastamatult kompromissitu, helde ja liigutav,» kirjutab tema kohta Toma alamun, maailmas sama tuntud ja Eestis vist sama vähe tuntud sloveeni luuletaja.
Ursu ei sarnane ühegi eesti luuletajaga; tema hääl eristub äratuntavana ka maailmapildis. Tema kujundid on lummavalt selged, omamoodi filmilikud need kanduvad kaugele üle luuletuse piiride:
Mõnikord olen ma kirves
üksiku naise käes.
Teinekord maasikas
tema tee kõrval,
metsik ja magus.
Ursu luuletused on tulvil kummalisi inimesi; see on tõeline kohtumiste galerii. Nagu kaks mustlastüdrukut, rumeeniakeelsete nimedega Õun ja Virsik, kandmas ämbritäit vett oma õe Apelsini jaoks, kes tahab pesta oma imepikki juukseid.
Või Johannese poeg külmal pööningul, meeleheitlikult puhumas trompetit end üles poonud isa kõrval. Või roostekarva juustega tulekarva kleidis Dorothy, kes lausub: Kõik, mida puudutan, muutub kullaks, / siis hõbedaks, siis pisaraiks.
Või Beethoven, kes varjab end Sulinas Doonau ääres kaluriks maskeerununa ja vahel sõidab salaja koos Ursuga üle ookeani Malcolmi tänavale nr 5, et teritada ta pliiatseid, pühkida maalidelt tolmu ja üheskoos palvetada.
Või mees, kes püüab kommunistlikult kodumaalt pageda üle Doonau, eksib aga kaldaga, hõiskab tagasi Rumeenia rannikule jõudes: vabadus! ja ta lastakse maha.
Kõige sagedamini aga kohtab seal luuletajaid, üksildasi põlevaid, omamoodi maailma äraeksinud isiksusi, kes jätavad unustamatu mälujälje, samuti kirgastunud, selgeid ja lihtsaid pühamehi ja muusikat, lõpmata palju muusikat.
Ursu on võrratu portreteerija, lihtsalt ja tabavalt jäädvustades ka raskesti sõnastatavat:
Linnas, mis oli, mu vend
taltsutas pühapäevi,
ja kui ta enam ei suutnud, kui enam ei suutnud,
ta kraapis küüntega varje
seinale.
Linnas, mis oli, olin ma
kellassepp,
mina olin see, kes vedas ta raudse keele nõrkevaist
tundidest läbi.
Liliana Ursu luule arengut on võrreldud teekonnaga maisusest transtsendentsusse; enamik tema luulest aga kannab märke mõlemast maailmast. Samasugune polaarsus, pinev võnkumine valitseb kodusolu, kohalolu ja äraolu, eemalolu vahel.
Tema luule elab ühtaegu kirjanduslike kiirteede ristumiskohas ja täiesti ligipääsmatus üksikus mägionnis. Rännuigatsus tuikab ta veres, ometi tõdeb luuletaja: Rada, mida mööda ma rändan, / on noatera. / Ehk sellepärast / on taevas metsa taga / nüüd nii punane.
Selge pilguga tunnistaja
Liliana Ursul on ka väga lihtsalt tõlgitavaid ja universaalselt mõistetavaid tekste:
Naine pühib põrandat. Mees loeb lehte.
Naine peseb nõusid. Mees loeb lehte.
Naine nutab. Mees loeb lehte.
Naine kriiskab. Mees loeb
lehte.
Mees sureb. Naine loeb lehte.
Ameerika luuletaja Tess Gallagher, üks Ursu ammusi vahendajaid inglise keelde, kirjeldab oma esmamuljet Hispaania luulefestivalil, pärast Ceausescu reiimi varisemist: «Liliana Ursu hääl oli erakordselt naiselik, meeleline ja õrn. Temas polnud kübetki küünilisust; tema poliitiliselt tõene sõnum oma maa ja rahva saatusest oli ennekõike üldinimlik, selge pilguga tunnistaja oma.»
Samas ei saa jätta märkamata Ursu Transilvaania temperamenti tumedat, keevalist hulljulgust, võimet sähvata teadvusse kiirgavaks ihutud terana lauseid, mis enam ei unune.
Kullassepp katsub hamba all münti,
nagu noor kiskja oma saaki.
(- - -)
Kas tuleb aeg, mil jumalad
katsuvad sind niisama?
Liliana Ursu esineb täna kell 16.30 TÜ raamatukogu kohvikus
---------------------------------------------
Liliana Ursu
Rumeenia keeles on Ursult ilmunud kaheksa luulekogu.
Esimene ingliskeelne kogu «The Sky Behind the Forest» ilmus 1997, tõlkijaiks Ursu ise koos Adam J. Sorkini ja Tess Gallagheriga, teos kandideeris kohe ka Oxfordi Weidenfeldi auhinnale.
Ursu on olnud Louisvillei ülikooli külalisprofessor ja Bucknelli ülikooli Stadleri luulekeskuse poeet-resident.