On see lennuk? On see lind?

Tristan Priimägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline ta on – vana kangelane tänapäevas, peaaegu muutumata kujul, nagu naasnud Supermani kehastab Brandon Routh.
Selline ta on – vana kangelane tänapäevas, peaaegu muutumata kujul, nagu naasnud Supermani kehastab Brandon Routh. Foto: Kaader filmist

Ei, see on Superman! Niimoodi on seda tuntud koomiksikangelast tutvustatud juba aastakümneid, ning alates tänasest on teie ees tema uus inkarnatsioon filmis nimega «Superman tuleb tagasi», kus peaosalist mängib seni täiesti tundmatu Brandon Routh.

Tavaliselt on superkangelane üliinimlik olend, kes rahuldab oma lugejas ühtviisi vajaduse nii jumala kui moraalse eeskuju järele. Superkangelase arsenali kuuluvad erinevad üleloomulikud võimed, mis on tihti utreeritud versioonid tavalistest inimvõimetest.

Kes on superkangelane?

Supermanil näiteks on tohutut füüsiline jõud, eriline kiiru, infrapuna- ja muu nägemine ning fotograafiline mälu. Traditsioonilist superkangelast motiveerib soov päästa ja kaitsta inimkonda seda ähvardavate ohtude eest. Inimestele etendab kangelane omakorda liidrit, kellele saab raskel ajal toetuda.

Kõik see kõlab täna käibetõena, kuid ei tohi unustada, et klassikalise koomiksikangelase kujund on palju võlgu just 1932. aastal ilmavalgust näinud, Joe Shusteri ja Jerry Siegeli ellukutsutud keebiga lendmehele, kelle nimeks sai Superman.

Tänase päevani on Superman jäänud klassikalise, kõige traditsioonilisema koomiksikangelase stereotüübiks – meheks, keda pole rikkunud postmodernistliku maailma irooniatasandid.

Superman on ebamaist päritolu ning sattunud Maale planeedilt Krypton. Tema eesmärgiks pole oma elu elada üliinimesena, vaid sulanduda siinsesse ühiskonda.

Argipäeval elab ta oma elu Clark Kentina – prillidega ajakirjanikuna, kelle ülesandeks on saatuse tahtel kajastada Supermani kangelastegusid.

Kaksikelu motiiv on superkangelaste puhul väga tavaline, kuid kui näiteks Batmani duaalsus on morbiidne, skisofreeniline, siis Supermani teine mina Clark Kent on lihtsalt tema vastand, prillidega nohikutüüp, kes pakub narratiivse võimaluse samastumiseks lugejale.

Superman tänases

Clark Kenti profiil vastab täielikult represseeritud palgatöölise omale, kelle elus on liiga palju ebakindlust ja liiga vähe saavutusi – seeläbi pakub ta suurele osale (ennekõike) valgest Ameerikast võimaluse ära tunda iseennast.

Kui algusaegadel oli Supermani käivitavaks jõuks oskus vihastada, mis tõi välja tema vägivaldsema poole, siis 1940. aastatel käis tsensuur käsikirjadest üle.

Supermanist sai tõeline pioneerijuht – üllas, omakasupüüdmatu, hea ja abivalmis – ning sellisena tajutakse teda suuresti ka nüüd, hoolimata sellest, et mitmel korral on proovitud tema tegelaskujule ebaõnnestunult sügavust lisada.

Supermani põhiliseks probleemiks on tema täiuslikkus. Tema võimed on aastakümnete jooksul pidevalt kasvanud, ning tõsiasi, et tal peaaegu vigu polegi, muudab ta nüüdisaja maailma keeruka natuuriga superkangelaste kõrval vanaaegseks ja anakronistlikuks.

Tänapäeva kangelane on nõrk, ja kindlasti mitte täiuslik. Tema üleloomuliku jõuga käsikäes käib alati kahtlemine iseendas. Ta pole loomult otse hea ega paha, vaid tema natuur koosneb mõlemat tüüpi joontest.

Supermani puhul pole peategelase müüti suudetud nüüdisajastada. Umberto Eco toob oma essees «Supermani müüt» välja erinevuse kahe müüditüübi vahel. Üks, antiikmüüt, mütologiseerib oma kangelasi juba tehtud kangelaslike tegude kaudu, näiteks Heraklese, Theseuse või Perseuse vägiteod.

Jutustus nendest on vaid kulgemine vääramatu, juba ette määratud lõpplahenduse suunas. Supermani müüt aga kulgeb reaalajas ning opereerib üksnes sündmustega, mida me veel ette ei tea.

See muudab keerukaks sureliku tegelase hoidmise noorena läbi kõigi nende aastakümnete ning, nagu juba öeldud, viib proportsioonist välja tema võimete suuruse, mistõttu on talle järjest raskem vastaseid leida.

Kuhu edasi?

Sama küsimuse ees seisid ilmselt ka liiva jooksnud Batmani-frantsiisi omanikud paar aastat tagasi. Viimases õnnestunud ekraniseeringus, Chris Nolani filmis «Batman Begins» on nad läinud müüdi purustamise teed, muutes maagia teaduseks, ning andes Batmani võimetele, nahkhiirekostüümile ja psühholoogilisele profiilile realistlikud põhjendused.

Superman on läinud vastupidist, konservatiivset teed, ning ehitanud uue filmi juba sissetöötatud heroilisele Supermani-müüdile, kus minu halvimate kahtluste kohaselt ilmselt endiselt ei figureeri sellised tänapäevaseid mõisted nagu «seks» või «huumor».

Seda, kas Supermani abi ka praeguses muutunud maailmas vaja läheb, näitab filmi edu.

Uus film

Superman tuleb tagasi

Režissöör Bryan Singer

Osades Brandon Routh, Kevin Spacey, Kate Bosworth, Kal Penn jt.

Warner Bros, 2006

Tallinna kobarkinos alates 27. juulist

Supermani tee avalikkusse

• Supermehe kuju loojateks peetakse ameeriklasi Joe Shusterit ja Jerry Siegelit, kes 1932. aastal kirjutasid temast ulmeloo.

• Koomiks «Superman» hakkas ilmuma 1938. aastal. Peaaegu vaheaegadeta ilmuvad uued koomiksid kuni tänapäevani.

• 1950ndatel algas «Adventures of Superman» teleseriaal.

• Lisaks on Superman leidnud tee raadioeetrisse, raamatutesse, muusikalidesse ja videomängudesse.

• Warner Bros tegi esimese Supermani filmi 1978. aastal. Järjeosad sellele linastusid aastatel 1980, 1983, 1987.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles