Põlvamaal Saarjärvel toimus 28.30. juulini iga-aastane eesti ulmefännide kokkutulek Estcon 2006, järjekorras juba üheksas. Üheksa aastat on ka välja antud eestikeelse ulmekirjanduse auhinda Stalker, mille tulemused kuulutatakse välja just Estconil.
Estconil jagati taas Stalkereid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ulmehuviliste kohtumine
Ürituse nimi tuleneb ingliskeelsest sõnast convention ning sõna esimene pool näitab tavaliselt ürituse kaalu. Võrdluseks näiteks: Worldcon, Eurocon või Finncon. Enamjaolt tähendavad sedasorti üritused teemakohaseid ettekandeid, arutelusid ja vestluspaneele. Lisaks filmiprogramm ja vaba suhtlus huviliste vahel.
Muu maailma conid toimuvad enamjaolt hotellides, Estcon on aga kogu aeg toimunud mõnes looduskaunis kohas. Viimane asjaolu annab Estconile mõnusalt mitteformaalse mõõtme.
Kui alguses oli Estcon kahepäevane üritus, siis viimased viis aastat on see kasvanud kolmepäevaseks. Traditsiooniliselt toimub Estcon juulikuus ning enamasti kuu viimastel nädalavahetustel.
Stalkeri laureaadid
Tänavu osales 52 ulmehuvilist Eestist ja kolm Lätist. Nimekamad osalejad olid kirjanikud Indrek Hargla, Veiko Belials ja Siim Veskimees, kirjastaja Arvi Nikkarev ning tõlkijad Liisi Ojamaa ja Mart Kalvet.
Estcon 2006 kõige põhjalikum ettekanne oli Veiko Belialsi «Poeesia ulmes». Kõige enam kaasaelamisvõimalusi pakkus Taivo Risti «Mida tudengid teavad ulmest». Viimatimainitu keskendus tudengite mälumängudes olnud ulmeteemalistele küsimustele ning sellele, kuidas tudengid vastasid.
Arutleti ka kirjastuste plaanide ning arvutimängude ja ulme seoste üle. Kristjan Sander rääkis ulmest agnostiku pilgu läbi.
Õhtul vaadati suurelt ekraanilt Eesti, USA, Jaapani ja Lõuna-Korea filme, öösel aga suurelt ja väikeselt ekraanilt kõikvõimalikke filmiharuldusi.
Estconi kõrghetk saabus siiski laupäeva õhtul, mil kuulutati välja ulmeauhinna Stalker selleaastased võitjad. Ulmeauhinnale Stalker kandideerivad kõik eelmise kalendriaasta jooksul esmakordselt eesti keeles ilmunud teosed, millel on vähimatki pistmist ulmega. Lõplik paremusjärjestus selgus lugejaküsitluse põhjal.
Küsitluses võis osaleda igaüks, kes on lugenud vähemalt ühes kategoorias viit teost ja on võimeline need paremusjärjekorda panema.
Parimaks algupäraseks raamatuks tunnistati Indrek Hargla romaan «French ja Koulu» (kirjastus Varrak), parimaks algupäraseks jutuks Veiko Belialsi «Wereke, wereke, ega sa wesi...» (autorikogust «See, mis tuikab su veres», kirjastus Salasõna). Kokku anti auhind välja viies kategoorias.
Stalker 2006
Parim tõlkeromaan: Sergei Lukjanenko «Peegelduste labürint» (tõlkis Tanel Rõigas ja avaldas kirjastus Varrak)
Parim antoloogia või tõlkekogu: Arvi Nikkarevi koostatud antoloogia «Aphra» (tõlkis Arvi Nikkarev ja avaldas kirjastus Skarabeus)
Parim tõlkejutt: Jack Vance «Kuukoi» (ilmus antoloogias «Aphra»)
Parim algupärane raamat: Indrek Hargla romaan «French ja Koulu» (avaldas kirjastus Varrak)
Parim algupärane jutt: Veiko Belialsi «Wereke, wereke, ega sa wesi...» (ilmus Veiko Belialsi autorikogus «See, mis tuikab su veres», avaldas kirjastus Salasõna)