Kundera «Teadmatus» on mõtisklus «Suurest Tagasitulekust», mis aga osutub Väikseks Tagasitulekuks või koguni Banaalseks Tagasitulekuks. Nostalgia, mälu, pettumus, üksindus need on sõnad, mis vihisevad läbi «Teadmatuse».
Väike tagasitulek
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu ikka sõidab Kundera kontrastidel: tundlik inimene põrkub labasuse ja lärmiga; mõttepeenus prantsatab vastu joviaalsuse jämedat müüri.
Kaks tehhi emigranti, Josef ja Irena pöörduvad pärast paarikümneaastast pagulust tagasi Tehhimaale ega tunne end oma kunagises kodus koduselt. Pariisi asunud Irena vaatab jahmunult, kuidas tehhitarid õlut kaanivad ja heast Prantsuse veinist ei hooli.
Keegi ei tunne erilist huvi Irena möödunud kahekümne aasta vastu, keegi ei küsi tema läbielatu kohta. Irenale selgitatakse, et tänapäev ei kuulugi kannatustele. Ei, käes on edu aeg ja tuleb rääkida õnnestumistest.
«Tavaline» huvipuudus
Tegelikult tunneb Irena end võõrana ka Prantsusmaal kui kunagi hõljus ta ümber kommunismi kuritegude eest põgeneja oreool, siis nüüd peaks ta oma ohvri staatust kinnitama rõõmsa naasmisega kodumaa embusse.
Irena siseelu aga nii paatoslik ei ole. Pealegi lahkus naine Tehhimaalt mitte poliitilistel, vaid isiklikel põhjustel.
Taani kolinud Josef avastab kodumaal, et isegi tehhi keel kõlab õõvastavalt teistmoodi: luitunud lõppude ja nasaalse tämbriga. Kusagile on kadunud ilu ja poeesia. Kusagile on kadunud delikaatsus ja varjundid.
Josef märkab, et venna käel helgib talle kuulunud kell, nagu oleks see seal alati olnud; vestlused venivad ning jäävad pealiskaudseks.
Kui vene võimu ajal oli keelatud põgenenud sugulase vastu huvi tunda, siis nüüd, pärast kommunismi kokkuvarisemist ja piiride avanemist, adub Josef, et perekonnal on tema suhtes «tavaline» huvipuudus nad mitte ei tohi, vaid ei tahagi temast midagi täpsemalt teada.
Tähtteosest tase allpool
Nii Irena kui Josef loevad päevi äralennuni oma uuel kodumaal tunnevad nad end vabamalt kui sünnimaal. «Kas tagasituleku-eepos üldse kuulub meie ajastusse?» küsib Kundera. «Kas Odysseus, ärgates hommikul Ithaka kaldal, oleks kuulnud vaimustunult Suure Tagasituleku muusikat, kui vana oliivipuu oleks maha võetud ja kui ta poleks enda ümber mitte midagi ära tundnud?» (lk 46)
«Teadmatuse» stiil on Kunderale omaselt selge ja lüüriline. Hoolimata kaunist kompositsioonist, on romaan siiski tase allpool Kundera tähtteostest «Olemise talumatu kergus» ja «Surematus», kuigi sujuvam ja liigutavam kui tema eelmised prantsuskeelsed teosed «Aeglus» ja «Identiteet».
Huvitav, kas prantsuse keeles kirjutamine on andnud löögi Kundera mängulisusele? Mängulisuse asemel on romaani lõpus ebausutav liialdus tõenäoliselt ekstaatilisena mõeldud Irena abikaasa Gustafi seksuaalvahekord Irena emaga mõjub konstrueeritult.
Kahtlemata on kodumaavahetus Kunderale valus (ehk romaaniks hästi istuv) teema. Prantsusmaale emigreerunud tehhi kirjanik on intervjuudes väitnud, et tema seos Prantsusmaaga on suurem kui arvatakse.
Vaikus olulise kohal
30-aastaselt kirjanikukarjääri alustanud Kundera (s 1929) kolis Prantsusmaale 45-aastaselt ja väidab, et seega on Prantsusmaa tema loomeajast hõlmanud enamiku.
Ehk oleks «Teadmatus» pidanud olema veelgi autobiograafilisem, kasutama rohkem isikliku kogemuse ehedat väge. Mis on Kundera kompleks seoses Tehhimaaga? Miks täpselt ei taha ta sinna tagasi minna?
Miks ei luba ta oma prantsuskeelseid romaane tehhi keelde tõlkida ega oma varasemaid tehhikeelseid romaane uuesti Tehhimaal avaldada?
Kas traagiline elutunnetus ja nüansseeritud pilk on kadunud ainult tehhidel või on need omadused hääbunud kogu globaliseerunud, üleküllastatud maailmas?
«Teadmatus» küll kompab Igavese Võõra teemat, ent näib, et millegi olulise kohal valitseb vaikus, teadmatus.
Raamat
Milan Kundera
«Teadmatus»
Tõlkinud Tiina Jaksman
Tänapäev 2006
Milan Kundera
«Naljakad armastuslood», Perioodika 1965
«Aeglus», Monokkel 1998
«Hüvastijätuvalss», Monokkel 1998
«Nali», Eesti Raamat 1991
«Olemise talumatu kergus», Monokkel 1992, 2000
«Surematus», Monokkel 1995
«Teadmatus», Tänapäev 2006