Kuna tegemist on ministeeriumi tellitud uuringuga, on küsimuste asetus paljuski tellija ette kirjutada. Tegemist ei ole teadusliku uuringuga, vaid pigem statistika kogumisega, mistõttu on ka oluline täpselt korrata eelmise uuringu küsimusi.
Kas uuringu küsimused on õigesti koostatud?
9. september 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Formaalsest küljest ei saa küsimustele suurt ette heita, vaidlust tekitavad just sisulised definitsioonid.
Järelduste tegemine sõltub analüüsijast, sellest, milliste teoreetiliste või praktiliste küsimustega tulemustele läheneda. Professionaalsele ühiskonna ja meedia uurijale on kõnekad mõned arvud, mida saan võrrelda teiste uuringutega (näiteks suurte koduraamatukogude vähenemine; digitaalmeedia esialgu tagasihoidlik roll filmikanalina vms), kuid teoreetilist huvi kultuurisuhte sisu selgitamiseks pakub selline küsitlus vähe. Praktikule, näiteks teatrijuhile, on olulised teised arvud, näiteks see, millise kanali kaudu inimesed teatri repertuaari kohta infot saavad.
Iga küsimustiku puhul mõjutab sõnastus vastuseid. Antud uuringuga seoses on kõige enam vaieldud mõiste «kultuuri tarbimine» üle. Pigem on tegemist uuringuga, mis näitab erinevate kultuurilevi kanalite kasutamist.