Raamatukirjastused kaotavad igal aastal sadu tuhandeid kroone, kuna peavad riigile säilitamiseks loovutama igast trükisest kaheksa eksemplari. Eesti Kirjastuste Liit (EKL) soovib, et sundeksemplaride arvu vähendataks poole võrra, kirjutab Madis Filippov ajalehes Postimees.
Eesti Kirjastuste Liidu (EKL) juhatuse esimees Kadri Haljamaa märkis, et kulud on kirjastuseti erinevad ning suuremad kirjastused, kes annavad aastas välja rohkem ja töömahukamaid raamatuid, kannavad kulusid suurusjärgus 300 000 krooni.
16. juulil pöördus TEA Kirjastus kultuuriministeeriumi poole taotlusega vähendada TEA entsüklopeedia 3. köite sundeksemplaride arvu kaheksalt kahele, kuid olgugi et olenevalt trükise hinnast ja tiraažist seadus seda erandkorras lubaks, nii siiski ei läinud.
Kultuuriministeeriumi hinnangul on sundeksemplaride kulu kirjastustele minimaalne ning ei mõjuta ettevõtete majandustegevust, sest trükitehnikast tulenevalt ei oma trükise tiraaž teatud kogusest alates trükikulude osas erilist tähendust.
Kuigi mullu aprillis leidis riigikontroll, et sundeksemplaride ja neid saavate raamatukogude arv on suurem kui rahvuskultuuri täieliku kogu loomiseks hädavajalik, pole ministeeriumi hinnangul kaheksa sundeksemplari keele, kultuuri ja hariduse säilimise seisukohast palju.
Seevastu EKL pooldab sundeksemplaride arvu vähendamist poole võrra, viidates muu hulgas sellele, et rahvusraamatukogu on alustanud trükiste digitaliseerimist, millega kirjastused meeleldi ühineksid, saates rahvusraamatukogule oma teoste trükivalmis PDF-vormingus faile, mis omakorda võimaldaks paberkandjal sundeksemplaride vähendamist.
Ministeeriumi väitel on sellega seoses aga lahtisi küsimusi. Näiteks pole teada, milliseid piiranguid failide loovutajad nende failide kasutamisele seavad või kuidas saaks digitrükistega raamatukogudes tutvuda.