Nooruslik muusika- ja teatriakadeemia vaatab lootusrikkalt tulevikku

EMTA lavakunstikooli viimase kursuse tudengid Saša Pepeljajevi juhendamisel «Margarita ja Meistri» proovis. Foto: Toomas Huik

Kuigi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tähistab tänavu oma 90. sünnipäeva, ei näita päevakangelane mingeid väsimuse märke. Vastupidi! Saja aasta juubelile minnakse vastu tegusamana kui eales varem.

Eesti kultuuri pole võimalik ette kujutada ilma Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiata (EMTA) – on ju sellest majast läbi käinud kogu meie muusika- ja teatrieliit, arvukates muusikakoolides tänuväärset pedagoogitööd tegevad õpetajad ja laulutraditsioone elus hoidvad koorijuhid – inimesed, kelleta poleks põhjust rääkida ei eestlaste heast laulu- ja pillimänguoskusest ega meie rahvusliku identiteedi vundamendikivi – laulupidude – kestmisest.

See maja on arvukates teatri- ja kontserdisaalides pakutuga olnud sügava kultuurihuvi külvimasin, mis kasvatanud publiku näol üles mitu põlvkonda kõrgkultuuri nautijaid.

Kui veel kümmekond aastat tagasi oli toonase nimega Tallinna konservatoorium (nimi vahetus 1989. aastal – autor) üsnagi suletud õppeasutus, kuhu filigraanse pillimänguoskuse, erakordse lauluhääle või ilmselge näitlejaandeta inimesel asjagi polnud, siis nüüd on tegu kõigile avatud, rahvusvahelise ja uuendustealti majaga.

Kooliga, mille enam kui 700 üliõpilasest moodustavad ligi kümnendiku välistudengid, kus töötab arvukalt välisõppejõude ning kust igal aastal saavad välislähetuse kümned meie oma õppejõud ja andekad tudengid. Selles sõna otseses mõttes helisevas majas käib vilgas kontserdielu ning sellesse on tekkinud eri kultuurivaldkondi ja inimesi ühendav sünergia.

Kuhu ja kuidas minnakse vastu oma sajandale sünnipäevale, seda uuris Postimees rektor Peep Lassmanni, välissuhete prorektori Marje Lohuaru ning õppe- ja teadusprorektori Margus Pärtlase käest.

Millised märksõnad iseloomustavad tänast sünnipäevalast kõige paremini?

Peep Lassmann (PL): Kuigi väärtustame muusikahariduse traditsioone, otsime pidevalt uusi võimalusi muusikaõpetuse parandamiseks – seega innovaatilisus. Kuid kindlasti ka piiriülene tegevus ja valikuvabadus: kui varem õpiti ühe meistri juures aastaid, siis nüüd täiendavad üliõpilased end õpiaastate jooksul mitme meistri juures, nii kodu- kui välismaal – neil on valikuvabadus ja võimalus osa saada rahvusvahelisest kompetentsist.

Margus Pärtlas (MP): Võrreldes ajaga kakskümmend aastat tagasi oleme oluliselt mitmekülgsemad – meil on mitmeid uusi erialasid (jazz-, pärimus- ja elektrooniline muusika, kultuurikorraldus) ja mitmed, isegi muusikaerialad, ei eelda enam automaatselt, et harjutama pidanuks juba maast madalast. Kunagise üsna suletud ja kitsa ringi inimeste kõrgkooliga võrreldes on tänane EMTA oluliselt avatum, ja seda kõigis tegevusvaldkondades.

Marje Lohuaru (ML): Ka meie suutlikkus end positsioneerida mitte ainult Euroopa, vaid ka maailma muusikahariduses ja tööturul – me töötame piirideta muusikamaailmas ja rahvusvahelistumine on samuti oluline märksõna.

Kuigi valmistame ette spetsialiste eelkõige Eesti jaoks (meil on kohustus katta kõikide meie professionaalsete kultuurikollektiivide vajadused), ei tohi me hetkekski unustada, et meie töö rahvusvaheline kontekst on väga tugev ja ka meie vastutus on sellest tulenevalt suurem kui kunagi varem.

Kõik meie viimaste aastate jooksul avatud uued erialad on alguse saanud jagatud rahvusvahelisest kompetentsist, olgu siis tegu Euroopa või Ameerikaga. Alates välisõppejõudude kaasamisest kuni meie üliõpilaste õppimiseni väljaspool Eestit ja võimalusega kasutada õppetöös ja projektides rahvusvahelist rahalist tuge.

Rahvusvahelisusest ja piirideta muusikamaailmast rääkides, kui palju on EMTAs välisõppejõude ja -tudengeid, kui palju meie andekaid noori täiendab end mujal?

PL: Ümmarguselt 150st meil töötavast õppejõust on välisõppejõude, kes käivad andmas loengutsükleid, erialatunde või meistriklasse, mitukümmend. Neid, kes suure osa aastast Eestis õpetavad, on kümne ringis. Kuid rahvusvahelisus ei tähenda vaid ühepoolset liikumist: igal aastal saadame välja rohkem oma õppejõude (ümmarguselt 40 igal aastal), kui vastu võtame.

ML: Meil on tihedad koostöökontaktid 80 maailma muusikakõrgkooliga, eriti head suhted on Lõuna-Euroopa – Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia – muusikakõrgkoolidega. Lyonis on lõpetanud mitmed meie andekad noored, kes nüüd noorte õppejõududena meie juures tagasi on.

Tihedad sidemed on meil ka Lääne- ja Kesk-Euroopa ning Türgiga – me ei vaatagi täna ringi lähiümbruses, vaid sootuks kaugemal. Hispaaniast ja Itaaliast on meil praegu rohkem üliõpilasi kui Soomest või Lätist. Igal aastal saab välislähetuse keskeltläbi 40 meie üliõpilast ja samas suurusjärgus võtame vastu ka välistudengeid.

MP: Kuigi ei saa öelda, et välismaa tudengid mingeid kindlaid erialasid eelistaksid, on helilooming ja dirigeerimine tänu Eesti nüüdisheliloojate ja dirigentide kõrgele rahvusvahelisele mainele siiski veidi populaarsemad.

Igas vallas, kaasa arvatud muusikamaailmas, käib tihe rebimine – kus asub EMTA maailma muusikahariduse kontekstis?

PL: See on iga kooli enda teha, kuidas ta end positsioneerida tahab – kas oled rahvusvahelises koostöös aktiivne või passiivne osaleja. EMTA on tegutsenud aktiivselt ja julgelt.

Avatuselt rahvusvahelisele koostööle ja uuendustele oleme vanadest ja väärikatest Euroopa kõrgkoolidest ehk isegi mitu sammu eespool – nemad on oma positsiooni juba kindlustanud ega pea pingutama, meie aga oleme sunnitud olema altid kõigele uuele, tegutsema kiirelt ja paindlikult. Me ei hakka end võrdlema maailma suurimate ja vanimate muusikakõrgkoolidega, kus on sootuks teised inim- ja raharessursid, kuid võime end julgelt võrrelda näiteks Vahemere maade kõrgkoolidega.

ML: Rahvusvahelisus ei tähenda meie igapäevatöös pelgalt üliõpilas- või õppejõudude vahetust, vaid ka kuulumist arvukatesse rahvusvahelistesse katus- ja erialaorganisatsioonidesse. Tänu sellele on olemas hoovad ja sõnaõigus mõjutada ka meie jaoks olulisi kultuuri- ja haridusprotsesse.

Missugused on EMTA eesmärgid lähema kümne aasta jooksul, kus suunas liigute?

PL: Meie eelmises visioonis oli kirjas, et 2009. aastaks peaks valmima EMTA hoone teine tiib, kuid täna seda veel ei ole. Avatud uste päeval ei saanud me külalistele isegi oma sümfooniaorkestrit näidata, sest pole saali, kuhu see ära mahuks. Kuigi aeg ei ole praegu just eriti soosiv, on siiski suur lootus, et järgmisel aastal algavad maja uue tiiva ehitustööd.

MP: Meie üliõpilased vajavad paremaid esinemistingimusi ning palju rohkem inimesi võiks leida tee meie majas toimuvatele kontsertidele ja etendustele.

Soovime olla üks pealinna olulisemaid kultuurikeskusi, kuid korraliku saalita on seda väga raske saavutada. Seetõttu on saalikompleksi ehitus tõesti meie praegune prioriteet.

ML: Olen eelöelduga nõus, sest vajame arenguks ruume. Kuid vaataksin veelgi kaugemale –  Läänemere maade vaheline koostöö on praegu väga aktuaalne ja EMTA-l on olemas nii valmisolek kui kogemus, et haarata endale siin mõnes vallas juhtohjad.

Sünnipäevalapsele on kombeks öelda häid soove, millised need oleksid?

PL: Et ükski eesti rahva anne kaotsi ei läheks ja et me neid siin katuse all õpetada saaksime!
MP: Et siin majas valitseks jätkuvalt loominguline, edasipürgimisele suunatud vaim. Et õppejõududel oleks siin rõõm töötada ja neile jaguks andekaid ja motiveeritud üliõpilasi. Ning et meie ülikooli üliõpilastel omakorda oleks soov ja tahtmine siin õppida, et nad leiaksid endale siit väärikad õppejõud, kelle juures nad tahaksid õppida.
ML: Et senine järjepidev areng meie majas jätkuks ja need väärtused, mida oleme suutnud luua, kestaksid.

EMTA sügisfestival 23.–26.09
•    K 23.09 kl 18 Avakontsert – Eesti heliloojate looming. (Tallinna muusikakeskkool)
•    N 24.09 kl 18 Uue Muusika Ansambli kontsert (EMTA kammersaal)
•    N 24.09 kl 16 Rahvusvaheline ümaralaud «Innovatsioon muusikas ja teatris ning kuidas seda praktikas kasutatakse», moderaator EMTA kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakonna õppejõud prof Gesa Birnkraut (EMTA ooperistuudio)
•    R 25.09 kl 19 ESIETENDUS! «Margarita ja Meister» (EMTA lavakunstikooli tudengid, lavastaja Aleksander Pepeljajev (teater NO99)
•    R 25.09 ja L 26.09 kl 20 Lühiooperite õhtu. Monika Mattiesen «DMeeter» ja Age Hirv «Tuleloitsija», dirigent Risto Joost, lavastaja Liis Kolle, EMTA ooperistuudio ja ansambel (Kanuti Gildi saal)
•    L 26.09 kl 16 EMTA kompositsiooniüliõpilaste loomingu kontsert (EMTA kammersaal)
Allikas: EMTA