Miks valiti Oscarile kandideerima just «Detsembrikuumus»?
30. september 2009, 15:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestist valis maailma suurimale filmiauhinnale kandideeriva filmi viieliikmeline komisjon, kuhu kuulusid Tristan Priimägi, Jüri Sillart, Lauri Kaare, Kristiina Davidjants ja Kristian Taska.
Komisjoni moodustas Tristan Priimägi ja liikmete kutsumisel peeti silmas inimeste filmalast kompetentsust ning võimaliku huvide konflikti vältimist.
Oscarile kandideerimiseks peab täispikk mängufilm olema kinos linastunud perioodil 1.oktoobrist eelmisel aastal kuni 30. septembrini jooksval aastal. Sel hooajal mahtus neisse kriteeriumitesse kolm linateost: «Vasha» (režissöör Hannu Salonen), «Buratino» (režissöör Rasmus Merivoo) ja «Detsembrikuumus» (režissöör Asko Kase).
Kuidas sattus valituks «Detsembrikuumus»?
Tristan Priimägi: «Protsess oli väga lihtne. Nende kolme filmi hulgast pidi iga komisjoni liige leidma oma lemmiku, kes tema meelest sobiks Oscari kandidaadiks.»
Kristian Taska: «Mina hääletasin «Detsembrikuumuse» poolt selle pärast, et see on kõnealuse aasta Eesti mängufilmidest kõige mastaapsem ja tutvustab Eestit kõige paremini.»
Millised šansid on ühel Eesti filmil üldse Oscarini jõuda? Kas ja kuidas on see võimalik?
«Selle põhjal, mida ma kuulnud olen, ei piisa filmi headusest kaugeltki,» ütles Tristan Priimägi. «On eraldi firmad, mis tegelevad kuluaarides ja akadeemia liikmete filmi ümber buzzi (kõmu, jututeema - toim) tekitamisega. Buzz on ka põhiline asi, mida mõõdetakse mitmetel mitteametlikel võrgulehekülgedel.»
«Filmi selline promomine nõuab raha ja selle otsimiseks-leidmiseks peab olema kindel usk, et filmil on üldse lootust viie hulka jõuda,» jätkas Priimägi. «Ja praegu pole ju kellegi kuskilt raha võtta. Ma näiteks ei usu, et riik praegusel hetkel filmikunsti nii oluliseks peab.»
«Detsembrikuumuse» produtsent Artur Talvik ütles, et seekord võib filmil olla väike šanss, sest selle helirežissöör Solange S. Schwalbe on ühtlasi Filmiakadeemia liige ja osaleb filmide valimisel. «Nii on meil nn oma mees Havannas, kelle kaudu on ehk võimalik veidi lobby teha. Eks see nii käibki, et kuskil kohvilauas soovitatakse teistele otsustajatele: vaata seda filmi ka,» sõnas Talvik.
Komisjoniliige Kristian Taska peab võõrkeelse filmi Oscari-edu aluseks kahte komponenti. «Esiteks peaks temas olema oma maa eripära või hõngu, mis võiks samas huvi pakkuda kogu maailmale. Teiseks on väga oluline režissööri poolt loodud teose kunstiline tase ja individuaalsus.»