Värviküllus Kadriorus

Rahulik magamistuba: Hans Wegneri väärika peeglikapiga. Foto: Toomas Volkmann

Tippfotograaf Toomas Volkmanni paeluvad 1950ndad – mood, mööbel, toonased trendid –, ja see on mõjutanud ka tema sise­kujundus­projekte.

Londonis fotograafiat õppides haaras meest täituruvaimustus, sest paljud tema tutvusringkonnast kogusid 1950–60ndate asju ja käisid neid seal otsimas.

«Esialgu näis lausa jaburana, et rikkad jahivad vana kolu, aga kui nägin, kuidas esemeid väärtustades põimitakse olnut ja tänapäeva, sattusin vaimustusse,» kõneleb Volkmann.

1950ndate peente nõtkete jalgadega mööbel n-ö tõuseb maast lahti, muudab interjööri kuidagi kergeks ja mänguliseks. Neid asju saab hõlpsasti ümber paigutada, ja seegi on vahva.

Kuna Londonis harjus Volkmann käima vintage-kauplustes, hakkas ta ka Eestist midagi sarnast otsima ning leidis ülisoodsate hindadega samaariapoodidest Rootsist ja Taanist toodud uhke roosipuumööbli, millega sisustas oma üürikorteri.

«Seal hakkasin eksperimenteerima, ja kui sain päris oma korteri, kus oli juba täiesti vaba voli tegutseda, mõistsin, et mind tõmbab üha enam sisekujunduse poole,» meenutab mees. Volkmanni kodu avaldas muljet ja ühel päeval palus sõbranna ta appi kujundama oma 150-ruutmeetrist elamist Kadriorus.

Tiit Trummali projekteeritud kortermaja arhitektuur on võluvalt modernistlik: suurtele akendele on pandud samasugused võrestikud nagu 1950ndail ja need hakkavad päikesega mängima. Valgusküllasesse korterisse piiluvad esimesed kiired varahommikul; õhtuks jõuab päike rõdule ja valgustab ka tagumisi tube. 

Kuigi Volkmann armastab kirkaid värve, jättis ta seekord seinad valgeks, kuid tõi igasse tuppa säravaid aktsente – naeratusi, nagu ta neid nimetab. «Algul, kui elutoas oli vaid Mangi diivan, mõjus see pommina, aga nüüd tõmbavad pildid, padjad ja muu hoo maha,» mainib kujundaja.

Vahvad on ka Hollandist pärit keraamiliste plaatidega vanad diivanilauad. «1950ndatel oli puidutöötlus väga õrn. Mööbel kaeti piirituslakiga, mis ei talu märga ega kuuma, sellest ka need plaadid laudadel,» selgitab Volkmann. Kolmas diivanilaud pärineb Eero Saarineni (1910–1961) disainitud kuulsast sarjast «Tulp», kuhu kuulub veel suur laud ja toolid.

«Korterit kujundades on väga tähtis side olnuga. Vanade asjadega, milles kohtuvad elanike lapsepõlve- või muidu armsad meenutused, saab ka päris uude majja mälu luua,» räägib mees, kes kaks aastat tegeles vaheldumisi fotograafia ja Kadrioru korteri kujundamisega.

Nüüd on kõik detailid paigas. Sisustusmaasikaist tulvil interjöör pälvis konkursil «Eesti disain ja elukeskkond» ühe sisearhitektuuri peapreemiatest.