Lastekirjanduse uues majas on hea olla ka raamatuvihkajatel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lastekirjanduse keskuse pööning peidab imelist muinasjututuba.
Lastekirjanduse keskuse pööning peidab imelist muinasjututuba. Foto: Toomas Huik

Eesti Lastekirjanduse Keskus, mille uus maja Tallinnas Pikal tänaval täna külastajatele uksed avab, ootab külla ka neid lapsi, kes raamatuid (veel) ei armasta. Vastavatud vanalinna majas ei saa mitte ainult lugeda, vaid ka tantsida, muusikat teha, meisterdada – et siis teist teed pidi raamatuni jõuda.

Keskuse direktriss Anne Rande oli päev enne avamist eufoorias.

Mida uut toob uus maja?

Uus maja toob kaasa palju uusi võimalusi. Kõik hoidlad on saanud normaalse kodu. Meie põhilisi ülesandeid on koguda ja säilitada eestikeelset lastekirjandust ja originaallasteraamatute illustratsioone.

See on raamatukultuur, mille säilimisele põlvest põlve maja kaasa aitab. Nende fondide põhjal saame korraldada näitusi, lastekirjanduse uurijad saavad uurida eesti lastekirjandust jne.

Mida see lastele tähendab?

Lastele tähendab see raamatut, järjepidevust. Täna avab uksed Eesti esimene lasteraamatu muuseum, mida meie nimetame varakambriks. See on koht, kus eri põlvkondade vahel tekib samasugune kultuurisild nagu Tartu mänguasjamuuseumis.

Võiks lastekirjanduse keskus olla koht, kuhu laps läheb pärast kooli vaba aega veetma?

Absoluutselt!

Võiksin tundide viisi rääkida meie uutest tegevustest. Meil on superpööningukorrus, kus enne elasid ainult linnud. Selle kujundas Piret Mildeberg koos Laika, Belka & Strelka sisekujundajatega, kes on ka Tartu mänguasjamuuseumi teinud.

Nad on loonud tõelise Nukitsamehe maailma. Tulge kohale ja te ei taha sealt enam ära tulla. Juba aura on nii hea! Laupäeviti hakkavadki pööningul Piret Pääri juhtimisel toimuma muinasjutuhommikud.

Loomeringis hakkab Piret Mildeberg lastele käelist tegevust õpetama, seal saab igasuguseid toredaid asju teha, ja väga looduslähedastest materjalidest.

Algab ka lastekirjandusele pühendatud projekt «Riiul», mis on mõeldud kõigile lastekirjanduse huvilistele, lapsevanematele, see hõlmab ka raamatuesitlusi.

Kohtumised autoritega?

Just. Lisaks tuleb «Neli aastaaega», kus võtame kõik aastaajad vastu muusika, kunsti ja kirjanduse kaudu. Uued sarjad on ka «Tantsides lugejaks» ja «Musitseerides lugejaks» – viimane tähendab seda, et kord nädalas saavad lapsed ise musitseerida, meil on suurepärase akustikaga saal ja klaver.

Me teame, et lastele eriti lugeda ei meeldi. Aga see maja peaks väärtustama raamatut ja lugemist täiesti uuel tasandil. Peaks panema ka kõige suuremad raamatuvihkajad tundma end kenasti, võib-olla võtavad nad viimaks ka raamatu kätte.

Kas tegevus on tasuline?

Ei, kõik tasuta.

Kui vanu lapsi te ootate?

Meil on nagu kirjanduspõhikool, aga ootame kõiki, kes on huvitatud kirjandusest, ja loomulikult lapsevanemaid pisikeste lastega, lasteaedu, koole. Muidugi kiidan oma asja, aga arvan, et sellist maja teist Eestis pole. Ta on lihtsalt nii lummav ja ilus.

Illustraatorid annetasid 160 kunstiteost. Suurem osa neist on praegu väljas. Hakkavad olema näitused nii Eesti kui välismaa kunstnikelt. Avatakse ka Edgar Valteri galerii. Perekond on annetanud need tuhanded teosed meile.

Eesti Lastekirjanduse Keskus

• Uus maja asub Tallinnas Pikk tänav 73 ja on avatud E–R 10–18,

L 11–16. Internetiaadress www.eltk.ee.

Keldrikorrus – eesti lastekirjanduse ja originaalillustratsioonide säilitushoidlad

Esimene korrus – ruumikas lasteraamatukogu ja Edgar Valteri galerii

Teine korrus – lastekirjanduse varakamber ehk esimene eesti lastekirjanduse muuseum

Pööning – muinasjututuba

• Kogu majas eksponeeritakse kunstinäitusi. Tegevust alustavad muinasjutuklubi, töötoad ja loomeringid.

• Ehituse maksumus on 32 miljonit krooni, ehitust finantseerib kultuuriministeerium.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles