Üks Euroopa kontsertsaale. Inimesed on tulnud läbi valgusvaegse päeva, läbi pimeda õhtu, poeakende, pubilõhnade, reklaamtahvlite vahelt, vahetavad talvenaha numbrilipiku vastu ja istuvad sadade kaupa rivis toolidesse.
Päikeseratas Huun Huur Tu
22. jaanuar 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seekord ootuses osa saada mägede, steppide, jurtade, hobusekarjade, pikkade rännakute helidest, mis on sündinud siit tuhandeid kilomeetreid tõusva päikese pool. Lootused saavad kuhjaga täidetud. Huun-Huur-Tu viis tuva meest annavad suurepärase kontserdi!
Rahvamuusika koht
Tuva muusikuid ja koosseise on siinkandis tegelikult palju käinud. Kuuldud kurgulaul, mille poolest tuvalased on üle ilma tuntud, on olnud iga kord kõrgetasemeline.
Ja ikkagi tekitab rahvamuusika kontsertsaalidesse toomine vastakaid tundeid nii korraldaja kui kuulajana.
Huun-Huur-Tu mehed on juba teist põlve linlased ja nagu ansambli liider Sajan Bapa ütleb, on see eluviis, millest nad laulavad ratsutamine steppides ja mägedel, veiste ja põhjapõtrade kasvatamine neilegi vaid unistuslik, eelkäijate eeskujudest ammutatud.
Lava ongi praegu rahvamuusika koht. Ja ka mikrofon iga suu ja iga pilli ees on nüüdne standard, kuid õnneks on igas kontserdipaigas võimendus isesorti ja nuppude tagagi mehed vahelduvad see lisab ka äralihvitud kavale elu, positiivse vea, uue tasakaalu.
Väga emotsionaalselt
On vägev, kuidas viis muusikut loovad naturaalsete pillidega sedavõrd laia sageduste, kõlavärvide ja ka kujutluspiltide skaala suure trummi kõminast kuni kurgu ülemhelideni, nende vahel linnulaulu-, hundiulu ja hobusehirnatuste imiteerimised ja nalja- ning ratsutamislaulud.
Kuid kontserdi absoluutsed kõrghetked olid kaks aeglast laulu, «Amastuslaul» ja «Orvu itk», mõlemas tegi uskumatult vägeva soolo bändi laulja, erakordne meister Kaigal-ool.
Ja itku bõzaantide ja igilide keelpillikvintett kõlas, hoolimata muusikute vastava hariduse, noodipultide ja dirigendi puudumisele, erakordselt läbikomponeeritult, isegi nüüdisaegselt, aga eelkõige väga puudutavalt ja emotsionaalselt.
Nii harva, kui seda sulle lavalt antakse.
Etnokontsert
Huun Huur Tu (Tuva)
17. jaanuaril Vanemuise kontserdimajas