Romaanivõistlusel haarasid magusaimad kohad eesti naised

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel võidutsenud sulesepad (vasakult): Ketlin Priilinn (teine koht) ja Merike Jürjo (kolmas koht).
Kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel võidutsenud sulesepad (vasakult): Ketlin Priilinn (teine koht) ja Merike Jürjo (kolmas koht). Foto: Liis Treimann

Kirjastuse Tänapäev romaanivõistlus on oma 100 000-kroonise auhinnafondiga uus suur konkurss maineka Eesti Romaanifondi korraldatava iga-aastase romaanivõistluse kõrval. Sel aastal tõi võistukirjutamine kokku 44 uut romaani, selgus eilsel pidulikul auhinnatseremoonial Tallinna Keskraamatukogus.

Võidutsesid naised. Esikoha ja 50 000 krooni sai Angela Hofberg (pseudonüüm) teosega «Ikkagi», kirjaniku debüüt «Päev nagu elu» ilmus mullu suvel. Romaanifondi mulluse romaanivõistluse äramärgitud tööna, muide.

Tuntud autorid

Ka teise koha saavutanu (preemia 30 000 krooni) ei ole kirjanike seas uustulnuk: Ketlin Priilinn, kelle nime leiab juba seitsme teose kaanelt, neist enamik laste- või noorteraamatud. Sellel konkursil edu toonud romaan kannab nime «Liiseli võti».

Romaaniga «Mälestusteta maja» kolmanda koha ja

20 000 krooni pälvinud Merike Jürjo on Reservohvitseride Kogu liige ja nooremleitnant, ühtlasi mullu ilmunud teose «Olla väärikas juht, kui isamaa vajab. Eesti reservohvitserkond 1900–2007» põhiautoreid.

Mõistagi kuulub preemia juurde kirjastamine ja eraldi avaldamistasu, töid hakatakse avaldama alates sügisest.

Millest kirjutati? Ikka peamiselt sellest, mis ajas ja ruumis lähedal. «Kirjutati eluliselt ja elust, läbielamistest, probleemidest, pereelust, armastusest. Vaid mõni üksik käsikiri eristus temaatiliselt, käsitledes siis kas ajalugu või elu kriminaalsemat poolt,» rääkis kirjastuse Tänapäev juht ja žürii liige Tiina Tammer eile keskraamatukogus.

Žürii – kuhu lisaks kuulusid kirjastuse toimetajad Mari Karlson, Tauno Vahter, Mihkel Mõisnik ja Priit Põhjala – oli Tammeri sõnul üllatavalt üksmeelne.

Kehv eesti keel

Töid hinnati kümnepallisüsteemis, ja nagu ikka selliste võistluste puhul, teadmata, kes on töö autor. Seejärel koostati kõigi žüriiliikmete arvamuste põhjal edetabel ja enim punkte saanud tööde üle toimus arutelu.

Lisaks esikolmikule tõstis žürii esile kuut romaani käsikirja: Tuule Lind (pseudonüüm) ja «Pööratud kuu», Kaisa Meinart ja «Homme», Maarja Rand ja «Kahe näoga jumal», Evert Gregori ja «Kesk surnud lilli», Siiri Laidla ja «Lihtne lugu» ehk «Senta suvepuhkus» ning Egon Ilisson «Maailma parimad isad».

Ka need romaanid sooviks Tänapäev avaldada, kuid seda juhul, kui jõutakse autoritega kokkuleppele võimalike tekstimuutuste ja toimetamiste osas; siit ka romaanivõistluse pisike tõrvatilk meepütis, kehv eesti keel.

«Häiris see, et pea kõik käsikirjad olid keeliselt toimetamata ja et eesti keeles kirjutamine on liiga vigaderohke,» ütles Tammer. «Enda keelelist harimist soovitame küll pea kõigile osalenutele, kui nad tahavad edaspidigi veel kirjutada.»

Auhinnafondist poole ehk 50 000 tasus kultuuriministeerium.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles