Robbie Williams esines Eestis tuimalt istuvale kinopublikule

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Robbie Wil­liams astus pärast kolmeaastast pausi eile Londonis taas lavale.
Robbie Wil­liams astus pärast kolmeaastast pausi eile Londonis taas lavale. Foto: AP/Scanpix

Pärast kolmeaastast pausi astus Williams eile Londonis taas lavale ja püstitas sellega maailmarekordi – tema esinemist nähti reaalajas 23 riigis enam kui 250 kinosaalis.

Tänu BBC kontserdisarjale «Electric Prom 2009» said live-kontserdist osa ka Tallinna, Tartu ja Narva kinopublik.



Tuleb tõdeda, et kinosaali tugitoolis popartisti esinemisele kaasaelamine tundus algul piinavalt igava ja jabura tegevusena. Veel enam, mitte just tulise Williamsi fännina manustasin igaks juhuks mitu kanget kohvijooki, et hilisel ajal kinos mitte magama jääda. Nagu hiljem selgus, oleks pidanud seda tegema hoopis minu kõrvale istunud keskealine härra, kes suikus unne veel enne kontserdi algust ning ärkas viimase loo ajal, kui tema kõrval istuv tõre proua talle küünarnukiga ribide vahele äigas. 275 krooni kahe tunni une eest kinosaalis on päris kopsakas summa, kas pole?



See, et teda jälgivad sajad tuhanded silmapaarid kinodest, Williamsile endale tõenäoliselt korda ei läinud. Tema esines ikka rahvale, kes teda reaalselt kuulama oli tulnud ja käsi plaksutades kaasa elas. Iroonilisel kombel rääkis popstaar loo sellest, kuidas ta ühel oma kontserdil tahtis, et keegi ei istuks, vaid tõuseks püsti ja talle kaasa elaks. Arvates, et rõdul istuvad snoobidest VIPid, kes püsti ei suvatse tõusta, käskis Williams saalis oleval rahval nende poole näpuga näidata ja «buu!» hüüda. Hetk hiljem sai laulja aru, et tegu on invaliididega...



Tõele au andes tekkis ka minul kinosaalis istudes ratastooli aheldatu tunne, sest mõned Williamsi lood uuelt albumilt «Reality Killed a Video Star» ajasid lausa tantsutuju peale.



Kinosaalis täit kontserdielamust ei saa, sest pole nügivaid ja higiseid fänne ega õiget atmosfääri, aga võib-olla on tuimalt tugitoolis istumine just eestlastele meelepärane kontserdinautimine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles