Majanduslangus või mitte, aabitsaid on palju ja tuleb juurdegi. Näiteks raamatukogude e-kataloog Ester annab sõnale «aabits» 60 vastet.
Aabits õpetab koolieelikutele tervet ilma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neist viimane, Tea Olli «Aabits» (Ilo, 2008, kunstnik Valdek Alber, värsid Sulev Oll) on mõeldud koolieelikutele, eesmärgiks õpetada mitte ainult lugema, vaid tervet maailma tundma, räägib Sulev Oll.
Milleks veel üks aabits?
Karuaabits on eesti lugemaõppimise kultuuris nii tugevalt sees, et näib moodustavat lausa iseseisva aabitsaliigi. Meie otsustasime luua eelkõige väärtusaabitsa nägime eesmärgina aabitsat kui väga ilusate mõtetega ja piltidega Eestimaa-keskset raamatut, mis aitab otsekui märkamatult ka tähed selgeks saada.
Julgen seda raamatut nimetada pigem albumiks. Seda, et kolme-, nelja-, viie- või kuueaastane laps raamatuid vaatab, neist infot ja emotsioone ammutab ja tuleviku tarvis salvestab, ei saa ju klassikaliseks õppimiseks nimetada. Laps lihtsalt mängib
aabitsa piltide abil läbi igapäevaseid tegemisi, kohtub lähedaste inimeste ja paikadega. Aabits aitab tal maailmas olulist märgata.
Mis need väärtused on?
Tõed, mida paljud meist järgivad seda küll iga päev sõnastamata. Et kodus on soe ka külma ilmaga. Et kõige paremaid asju osta ei saa. Ning et unistamist ei maksa kunagi unustada. Et tuleb hoida ja hoolida. Et loodus on meie kõigi ühine kodu.
Räägi palun metoodikast.
Kokku on aabitsas 14 teemat, igaüht käsitletakse nii tähe- kui sellele järgneval pildileheküljel. Piltidelt saab laps leida tuttavaid tegelasi ja tegevusi, nimetada, mida näeb, mõelda, mis hääled ja häälitsused seal võiksid kõlada, missuguse emotsiooni ja meeleoluga midagi tehakse.
Lapsevanem või õpetaja võiks küsimustega toetades aidata lapsel esmalt öelda pildi kohta lihtsamaid lauseid, hiljem rääkida juba lühikesi lugusid.
Tähelehekülgedel on teemakeskne sõna, mis sisaldab kaht leheküljel õpitavat tähte. Enamasti on paarisleheküljel koos täis- ja kaashäälik, et laps saaks hakata õige pea sõnu moodustama. Lugema õppimiseks on aabitsas palju silpe ja lihtsaid sõnu, nende kõrval aga ka keerulisema häälikulise struktuuriga sõnu, sõnapaare ja lauseid.
Aga värsid?
Värsside osa polegi nii suur, need jäävad aga kujunduse tõttu hõlpsasti silma. Muidugi saab nende abil lugemist treenida, aga eelkõige on luuletused aabitsa nn väärtuspoole kandjad. Laps ei peagi kohe ise nende kallal pusima hakkama, ema-isa, vanaema-vanaisa, õde-vend või ka lasteaiaõpetaja võivad ju neid ette lugeda.