Tänavune Prima Vista saab end juba reklaamida kui Põhjamaade suurimat kirjandusfestivali lisaks kohalikele tippudele esinevad Tartus soome, ungari ja poola autorid, aukülaliseks on üks (au-)hinnatumaid vene kaasaegseid kirjanikke Ljudmila Ulitskaja, kelle «Kukotski juhtum» nädal tagasi ka eestikeelsena ilmus.
Peateemana uuribki Prima Vista neil päevil, mis tähendus on teksti tõlkimisel ja tõlgetel ning mis võiks saada raamatukogudest virtuaaltekstide ajastul.
See, mis saab ühest kirjandustekstist pärast selle sündi, on oluline küsimus, nagu ütleb kavalehel festivali patroon Doris Kareva: «Ilma toimeka tolmeldamiseta jääks kirjanduspõld õige pea kängu ja kiratsema, hääbuks iseendasse.»
Meie läksime nende teemadega päris algusse, küsisime kuuelt osalejalt esmapilgul ehk liigagi lihtsad küsimused: mis on luule? mis on raamatukogu? mis on tõlkimine?
Kirjandusfestival Prima Vista 2008
7.10. maini Tartus, 11. mail Pärnus
Valik üritusi
Kolmapäev, 7. mai
Kava algab kell 17 Zbigniew Herbetile pühendatud luulekohvikuga. Kõneleb Märt Väljataga. Kell 19 Athena keskuses Herberti loomingu põhjal tantsulavastus «Hallutsinatsiooni alkeemik».
Neljapäev, 8. mai
10.45 avatakse traditsiooniline Pargiraamatukogu, kell 11 algab TÜ raamatukogu ees raamatulaat, kell 12 samas festivali avamine. Kell 13 algab TÜ raamatukogu konverentsisaalis üritus «Raamatukogu viimsed päevad», kõnelevad TÜ raamatukogu direktor Martin Hallik, aukülaline Ljudmila Ulitskaja, patroon Doris Kareva, pärast kohvipausi algaval ümarlaual osalevad Martin Hallik, Asko Tamme, Marju Lauristin, Peeter Torop ja Jüri Jekimov, juhib Berk Vaher.
18.00 algab Tartu Kirjanduse Majas vestlusõhtu Ljudmila Ulitskajaga, samal ajal esinevad Pargiraamatukogus Liisi Ojamaa, Elo Viiding, Andra Teede jt.
20.30 TÜ kohvikus õhtu Doris Karevaga, poetessiga vestleb Hannes Varblane.
Reede, 9. mai
12 algab Tartu Kirjanduse Majas «Mõistmise kunst: tõlgetest ja tõlkimisest», Umberto Eco loomingu tõlkimisest räägib Elena Kostjukovitch, oma tõlkimiskogemustest kõnelevad ka eesti tõlkijad. Kell 16 anatoomikumi suures auditooriumis arutelu väliskülalistega (Ljudmila Ulitskaja ja Elena Kostjukovitch), vestlust juhib Aleksander Danilevski.
Kell 18 toimub Tartu Kirjanduse Majas kohtumisõhtu ungari kirjaniku Péter Rácziga, Pargiraamatukogus algab aga kell 19 kontsert The Flowers of Romance featuring Tõnu Trubetsky. Kirjanduse maja hoovis esitavad oma loomingut algusega 14 soome luuletajad Ville Hytönen ja Ville-Juhani Sutinen ja eesti autorid Edvin Aedma, Eda Ahi, kriips, Triin Tasuja jt.
Laupäev, 10. mai
Kell 16 annavad Athena keskuse pööningusaalis kontserdi kirjanikud Villu Tamme, Mathura, Lauri Sommer, Kaarel B. Väljamäe, Andreas Kalkun, Kauksi Ülle, Merca ja Aapo Ilves. Kontserti juhib Ants Johanson.
Pühapäev, 11. mai
Kell 11.15 avasõnad Pärnu Keskraamatukogus Doris Karevalt, esinevad Edvin Aedma, Eda Ahi, kriips, Triin Tasuja ja Andra Teede. Tund hiljem Pärnu Jumalikud Ilmutused: (:)kivisildnik, Kaupo Meiel, Toomas F. Aru ja Andra Jõgis. Algusega kell 14 laulavad Endla teatri kohvikus kirjanikud Jüri Kaldmaa, Jaan Pehk, Merca ja Mathura.
Täpsemalt vaata kava http://kirjandusfestival.tartu.ee
Arvamus
Mis on tõlkimine?
Peeter Torop
TÜ semiootikaprofessor
Tõlkimine on keeleloome nii lingvistilises kui ka semiootilises mõttes. Võõrast keelt, teksti või kultuuri oma keelde ja kultuuri tuues ei ole tõlkija pelgalt emakeelt kasutav vahendaja. Ta otsib võimalusi võõra kirjeldamiseks ja temaga suhtlemiseks.
Seega loob ta suhtluskeelt oma ja võõra vahel, parandab kultuuri suhtlemisvõimet teiste kultuuridega ja iseendaga. Sest tõlgitavuse saavutamiseks peavad tõlkijad tihti emakeelt arendama.
J. Aaviku keeleuuendused on ju samuti lahutamatult tema tõlgetega seotud. Suhtlemiskeeli luues kasvatavad tõlkijad kultuuri mitmekesisust ja mõjutavad suhtlemiskultuuri. Ei ole ju sama asi lugeda tõlkeraamatut kui lihtsalt head kirjakeelset teksti või kui originaali autori mõttemaailma ja selle keelelist väljendust austavat teost.
Seega sõltub ka kultuuri eetiline tase paljus tõlkijatest, kelle töö tekitab huvi ja austust võõra vastu või hoopis hirmu ja lugupidamatust. Nii on tõlkekultuur oluline osa ka tõlgenduskultuurist.
----------------------------
Mis on luule?
Liisi Ojamaa
luuletaja
Needsamad sõnad
hingeauruna tyhjuse kohal.
Teise maailma puudutus,
habras & hell & häiriw.
Lõhn arwutiekraanil,
walguse warjundid kellegi hääles:
sõnadest ehitatud linn,
sõnadest kaswanud maastik.
Kelle jaox kannatus,
kelle jaox kodu,
kelle jaox kusagil kaugel.
Mõnikord, täiesti kawatsematult,
raamatu awad & kellegi mõte
soojalt sirutab käe.
Lyhida ytlemise kunst:
rohkem tähemärke ei tule.
----------------------------
Mis on raamatukogu?
Martin Hallik
TÜ raamatukogu direktor
Lugejad on raamatukogu tähtsaim osa, sest nende soovid kujundavad nii raamatute kogu kui ka raamatukogu maja. Õnnelik ja rahulolev lugeja on kindel märk sellest, et raamatukogu täidab oma eesmärki.
Lugejad on väga erinevate ootustega. Hea raamatukogu mõiste võib seega olla väga erinev. Kuni tänapäevani on neid inimesi, kes tulevad raamatukokku, selleks et vaikuses ja rahus lugeda raamatuid kaanest kaaneni ja mõtiskleda. Samas suureneb jõudsalt nende inimeste hulk, kelle eesmärgiks on leida kiiresti suur hulk vajalikku infot.
Raamatukogu on järjest enam kohtumispaik. Tudengid saavad kokku seminaride ettevalmistamiseks, sümpaatsed vanaprouad kohtuvad sõbrannadega kohvikus ning tudengite mudilased kohtuvad sessi ajal raamatukogu lastetoas.
Täna ja tulevikus on raamatukogu üha virtuaalsem. Andmebaasidest artiklite ja raamatute täistekstide otsimine on võimalik koduarvutist nagu ka raamatute tellimine.
Igaüks saab leida endale viisi, kuidas tal on hea lugeda endale vajalikke tekste.
----------------------------
Mis on tõlkimine?
Märt Väljataga
Vikerkaare peatoimetaja
Tõlkimine võib olla elukutse. Ühest küljest paistab see ahvatlev võimalus ise aega planeerida ja kodus töötada. Kuid makstakse vähe tavatasude puhul tuleks äraelamiseks tõlkida vähemalt viis raamatut aastas ning see hakkab käima silmadele ja seljale. Tööpakkumisigi ei pruugi nii palju leida. Teistele on tõlkimine kõrvalteenistus. Või tegevus, mida ajendavad idealistlikumad taotlused: soov armsaid autoreid, mõtteviise, kirjandusstiile teistele vahendada või emakeelt kujundada.
Mõnikord hakkavad tõlkijateks (nagu kriitikutekski) need, kes originaalset luulet, proosat või teadust mingil põhjusel enesekriitika või andetuse tõttu ei kirjuta. Tore ongi: parem hea tõlkija kui keskpärane kirjanik või teadlane. Tõlkija põhivoorusteks on lisaks täpsusele ja paindlikkusele ka mõõdukus, kompromislikkus, enesesalgamine. Originaalitsemine, radikaalsus ja monomaanilisus tõlkijale kasuks ei tule.
Arvan, et tõlke vigade eest peaks üldjuhul vastutama tõlkija, mitte toimetaja ega korrektor, nagu sageli arvatakse. Ja veel arvan, et meie järelejooksev kultuur võiks olla sallivam tõlke ja plagiaadi vahevormide suhtes, nimetatagu neid näiteks mugandusteks. Seda nii ilukirjanduses kui ka arutlevates anrides.
----------------------------
Mis on luule?
Kaupo Meiel
luuletaja
Luule on alakeha jagavate siiami kaksikute esimene kireöö; läbi ketsitalla läinud roostetanud nael; neerude lahtilöömine enne küsimuste esitamist; kolmemeetrine pruss, mida ei lõhuta, vaid pannakse ühe otsaga ahju ja kui see ära põleb, siis lükatakse edasi; flashis tehtud mäng Snot Put, milles saab võidu tatti loopida (minu rekord on 4460 meetrit); pakk kalleid sigarette, mille pidi ostma, sest odavamad olid puhvetist otsas; palja ülakehaga raadioreporter ridaelamu ees vaikides päikest võtmas; vabadussõja võidusammas kahe jala vahel; Berk Vaher; alla kallatud kallad; vallatud kurvid; nuga Aabrahami käes; vahelduvvool; positsioonisõda; vana kunstniku honorarisoov punalippude sinimustvalgeks võõpamise eest 15 tonni miinus maksud; viimane õlu; esimene õlu; kutse tantsule; pime neeger pimedas toas; saatan, kes kannab Pravdat; mees, kes oskas kanda frakki; mees, kes oskas kanda fakki; ping, kuid mitte pong; ülakeha jagavate siiami kaksikute kaks esimest kireööd; äike; päike; sügis; talvekülmad ja üks surnupealuu.
----------------------------
Mis on raamatukogu?
Asko Tamme
O. Lutsu nimelise Tartu Linna Keskraamatukogu direktor
Minu jaoks on raamatukogu raamatu kui kultuuriinstitutsiooni idee, tema olemus. Raamatukogus väljendub kõik see, mida me ootame igalt üksikult raamatult, ajakirjalt, filmilt, heliplaadilt et nad kinnitaksid meie inimeseks olekut ja kordumatust.
Ja nii nagu lugeja annab elu igale üksikule raamatule, teeb ta tähenduseta raamatuhulgast raamatukogu oma kohaloluga, lugemisega, laenutamisega. Raamatukogu viib kokku oma lugeja-olemusest võib-olla ähmaselt teadliku inimese ja raamatu, avab talle uued, enneolematud maailmad. Parafraseerides üht eesti luuletajat «raamatukogu on maja, kus kõik on võimalik».