Homomees Molina ja heteromees Valentin jagavad vanglakambrit. Et valvurite piinamisi ja mõnitusi üle elada, põgeneb Molina fantaasiamaailma, mille keskmes on filmidiiva Aurora.
Ämbliknaine suudleb homomeest
29. oktoober 2009, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii homoseksuaalset Molinat kehastav Lauri Liiv kui ka marksistliku õigluse eest huntaga võitleva Valentini rollis Koit Toome peavad neid osatäitmisi kõige suuremateks ja tõsisemateks oma teatriteel. Nad on muusikali «Ämbliknaise suudlus» mõlemas vaatuses peaaegu kogu aeg eeslaval.
«Siiamaani on see minu suurim väljakutse teatris, sest tegemist on isegi rohkem draama- kui muusikalirolliga,» ütles Toome.
Alguses Valentin põlgab Molinat, kuid ühised üleelamised muudavad kahe mehe suhet. Mängus on ka naised. Ja lavastuse lõpus suudleb Molinat Ämbliknaine.
Vangla ja revüü
Toomel ja Liivil tuleb mängida füüsilisi piinu ja moraalseid alandusi. Vanglaõhustiku süngusele vastukaaluks on revüülikud etteasted, mis tulevad vaatajate ette Molina fantaasiamaailma silmanähtavaks muutumisest.
Tanja Mihhailova kehastatava filmidiiva Aurora – tema üks rolle on ka Ämbliknaine – stseenid, mis on antud vana kooli Broadway stiilis, tekitavad vanglasünguses Liivi sõnul laheda kontrasti.
Liiv mängib geid. Mõnegi näitlejaga on juhtunud, et tema mõni eriline roll kandub avalikkuse silmis üle tema eraellu.
«Minul ei ole gei mängimise vastu mitte midagi,» ütles Liiv. «Me elame aastal 2009, kus see ei tohiks olla mingisugune eriline teema. Ma arvan, et see jäägu nendele inimestele, kellele see on probleem. Minul sellega probleeme ei ole, nii et mul on täiesti ükskõik.»
Muusikal «Ämbliknaise suudlus» põhineb vasakpoolsete vaadetega ja avalikult homoseksuaalse argentiina kirjaniku Manuel Puigi samanimelisel romaanil. Autor kirjutas aastal 1983 sellest ka näidendiversiooni.
Muusikalina tuli see helilooja John Kanderi ja laulusõnade autori Fred Ebbi koostöös vaatajate ette aastal 1992. Nende kahe mehe koostöös on valminud teisigi kuulsaid muusikale, näiteks «Kabaree», «Zorbas» ja «Chicago».
Mihhailovale meeldib «Ämbliknaise suudlus» just seepärast, et see sarnaneb natuke «Kabaree» ja «Chicago» muusikaga. Tema tõeline lemmik selles muusikalis on aga nimilaul. «Ülejäänud lauludes, mida ma siin esitan koos balletiga, on palju sära, aga ei ole sügavust,» lisas ta.
Lavastaja Saksamaalt
«Ämbliknaise suudluse» lavastab sakslane Roman Hovenbitzer. Mullu kevadel tõi ta sellesama lavastuse vaatajate ette Flensburgis Schleswig-Holsteini Landestheateris, mille peadirigent Mihkel Kütson on ka Vanemuise peadirigent.
Hovenbitzeri sõnul erinevad kaks lavastust teatrite tehniliste võimaluste poolest, samuti leidub erinevusi kostüümides ja lavakujunduses, kuigi mõlemas toimib kunstnikuna austerlane Walter Perdacher.
Etenduse muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Vastates Tartu Postimehe tavapärasele küsimusele «Mis noodiga algab lugu?», ütles ta: «Lugu hakkab seekord tertsiga – la ja fa-diees. See ajab lugejad kindlasti ummikusse, aga nad võivad mulle helistada ja küsida, mis see terts on.»
Kuidas terts kõlab, saab igaüks kuulama minna etendustele. Mõned etendused on kavas anda ka Tallinnas hiljuti valminud Solarises.
Uus muusikal
• Vanemuise suures majas esietendub 31. oktoobril John Kanderi muusikal «Ämbliknaise suudlus».
• Lavastab Roman Hovenbitzer (Saksamaa), muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Per-
dacher (Austria), valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) ja koreograaf Antton Laine (Soome).
• Peaosades on Koit Toome, Lauri Liiv ja Tanja Mihhailova, teistes tähtsamates osades vanemuislased Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson või Taisto Noor ning Tõnu Kattai ja Jaan Willem Sibul.