Kui mõne aja eest kogunesid tantsijad Rakveres, et pidada maha Eesti esimene meeste tantsupidu, siis naised valmistavad oma pidu ette Jõgeval.
Jõgeva valmistub esimeseks Eesti naiste tantsupeoks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aasta 12. juunil toimub Jõgeva linna staadionil esimene Eesti naiste tanstupidu, mille korraldamise algatas oma esinemistega nii Eestis kui ka kaugemal tuntud folklooriselts Jõgevahe Pere.
Folklooriseltsile andis inspiratsiooni naiste tantsupeo korraldamiseks Tarvanpää seltsi töö, kes valmistuvad Rakveres juba teiseks Eesti meeste tantsupeoks.
«Headeks ja abivalmis partneriteks nõustusid meelsasti tulema rahvatantsuühendus Meie Mari Laiuselt, Uhka Põltsamaalt ja Kaaratsim Jõgevalt, kelle esindajatega sõlmisime hiljuti lepingu ühise peotoimkonna moodustamiseks,» märkis folklooriseltsi Jõgevahe Pere kunstiline juht Airi Rütter, kes on ka tantsupeo üldjuht ja stsenaariumi üks autoreid.
Rütteri sõnul on peole oodata üle 3000 tantsija erinevatest rühmadest ning samuti tulevad esinema naisvõimlejad.
Peokavas soovivad korraldajad rõhutada, et naine on seotud oma maa ja selle ajalooga, mille läbi on välja kujunenud ka tema isikupära. «Legendi järgi on naine aga meisterdatud mehe küljeluust ja arvestades seda tulevad staadionile ka meesrühmad.»
Naiste tanstupeo projekt on juba toonud postiivset vastkaja paljudest Eestimaa paikadest. Korraldajad julgustavad aga ka teisi kollektiive. «Kindlasti ootame peole ka kaasaegseid rahvatanste,» ütles Rütter.
Kui paari aasta eest toimus Jõgeval esimene Eesti naiste tantsufestival, pakkusid osavõtjad välja idee, et Jõgeva võiks saada Eesti naistetantsu pealinnaks.
Toonane linnapea Viktor Svjatõšev ning Airi Rütter ürituse peakorraldajana võtsid sellest ideest kohe kinni. «Kindlasti kujuneb ka naiste tantsupeost tore sündmus, mis hakkab ilmestama meie paikkonda,» leidis Svjatõsev.