Helme mõisahoonest võib saada klaverimuuseum

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuik hästi läheb, tehakse praegu veel mornilt tegevuseta seisev Helme mõisahoone korda ja seal leiab kodu ligi sadakond klaverit.
Kuik hästi läheb, tehakse praegu veel mornilt tegevuseta seisev Helme mõisahoone korda ja seal leiab kodu ligi sadakond klaverit. Foto: Sven Andreson/Valgamaalane

Helme asulas paiknev mõisahoone, mida riik korduvalt tulutult müüa üritas, on leidnud kui mitte veel raha poolest rikka, siis vähemalt kaunikõlalise kosilase. Õnnestumise korral avatakse hoones 2012. aastal Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum.


Kümmekond näituseruumi 86 klaveri, harmooniumi ja klavessiiniga. Eesti klaveriehituse, pianismi ja klaveriõpetuse ajaloo väljapanek, Eesti väljapaistvate pianistide galerii -- kõlab uhkelt, aga sellisena näevad hoone tulevikku klaverimuuseumi loojad.

Kes ehk pillide eripäradest suuremat ei mõista, võib uurida, milline oli peapiiskop Johan Kõpile, kindral Johan Laidonerile või mõnele teisele väljapaistvatele Eesti inimestele kuulunud klaver. Äsja on muuseumi eestvedaja ja idee autori Alo Põldmäe huviorbiiti jõudnud näiteks Äksi Nõia muusikariist.

Klaverimuuseumi puhul on tegemist juba teise kultuurilise suurobjektiga, mis Helme valda plaanis rajada. Vähem kui kümne kilomeetri kaugusel asub Sooglemäe talu, kuhu plaanitakse rajada Mulgi kultuuri keskus. Just täna on Helme volikogus arutlusel Sooglemäe maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine.

Pikemalt loe neljapäevasest Valgamaalasest!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles