Kaks aastat enne seda, kui ta oma Moskva kodutrepil maha lasti, arutles Anna Politkovskaja oma elu üle Kremli põhivaenlasena ning tunnistas, et tema jätkuv elusolek on ime, kirjutab uudistevõrk AFP.
Prantsuse filmis räägib mõrvatud Vene ajakirjanik oma surmahirmust
19. november 2009, 12:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See kõik on sees sel nädalal Prantsusmaal linastuvas dokumentaalfilmis «Lettre a Anna» (e.k «Kiri Annale» – toim). Filmi pealkirjas oleva kirja kirjutab Šveitsi filmitegija Eric Bergkraut, kes tegi Politkovskajaga neli süvaintervjuud oma Venemaast rääkiva linateose tarbeks.
Pärast Politkovskaja mõrva 2006. aasta 7. oktoobril otsustas Bergkraut filmi sisu muuta ja keskendus Venemaa asemel hoopis tapetud ajakirjanikule. Lisaks Politkovskaja enne surma antud intervjuudele saavad filmis sõna ka tema pereliikmed ja kolleegid Novaja Gazetast.
«Miks ma jätkuvalt elus olen? Ma arvan, et see on ilmselt ime,» tunnistab Politkovskaja 2004. aastal Genfis üles võetud intervjuus. «Ma tahaksin mõelda, et keegi tahab, et ma veedaksin Maal kauem aega. Ma usun, et see on ime.»
Ühes stseenis räägib Politkovskaja ühelt Vene sõdurilt saadud videokassetist. Sellel näidatakse, kuidas tšetšeeni võitlejaid pekstakse ja alandatakse pärast seda, kui need on nõustunud Moskva amnestiapakkumisega. «Sellel filmil on 74 meest. Ainult kolm neist on elus,» kommenteerib Politkovskaja. «Sellega ma tegelengi.»
Šveitslase filmis selgitab Politkovskaja, miks ta on teravalt kriitiline toonase Venemaa presidendi Vladimir Putini suhtes, ning inimõiguste kehvast seisust Venemaal. «Kui palju elusid peab kaotama, et nimetadaseda genotsiidiks?» küsib ta Tšetšeenia sõdade kohta. «Minu jaoks, vastavalt minu väärtustele, on see genotsiid.»
Politkovskaja teadis, et tema elu oli ohus, kuid jätkas oma tööd ka siis, kui väga väheseid inimesi Venemaal huvitas tema sõnum. «Loomulikult ma kardan,» tunnistab ta ühes intervjuus. «Kuid ma tunnen, et ma jagan nende tsiviilisikute saatust. Ma ei näe mingit vahet nende ja enda vahel.»
Ta langes korra lühikeseks ajaks Vene sõdurite kätte vangi 2001. aastal Tšetšeenias ning elas 2004. aastal üle tugeva mürgituse, mille sai lennukis teel Moskvast Beslani teed rüübates.
Politkovskaja tapeti, kui ta oli 48 aastat vana. Mõrvar tabas ajakirjaniku siis, kui too oli teel poest koju, kaasas toidukaubad ja kingitus tema neljandat kuud rasedale tütrele Verale.
Prantsuse kinodesse jõuab film, milles Politkovskaja juttu dubleerib näitlejanna Catherine Deneuve, tuleval nädalal.