Uus plaat
Cool D Cool FM (Mindnote)
Cool D taha peitub Priit Kolsar, plaadi produtsent DJ Critikal ehk Bert Prikenfeld
Uus Cool D: kaua sa ikka sama teemat saed, endal viskab üle
19. november 2009, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna rahva seas ikka jorisetakse Cool D uuemaid hitte «Eestlased» ja «Juua täis peaga», siis ei olegi märganud, et Cooli eelmisest albumist on möödas juba neli aastat.
Sel nädalal ilmus Cool D värske, järjekorras kaheksas album «Cool FM», mis on mudel sellisest raadiojaamast, mida albumi produtsent DJ Critikal ise hea meelega kuulaks: Cool D kirjutatud teemad on karmid ja elulised, Critikali loodud muusika on plaadil aga värske sõna Eesti hiphopis.
Kuulasin plaadi eelkoopiat ja suhtlesin tandemiga Cool/Critikal.
«Tahtsin põgeneda tänapäeva raadio hiphopi saundi eest ja leida oma muude muusikaarmastuste kõrvalt midagi dünaamiliselt pehmemat,» seletab Critikal. «Sest enamik materjalist, mida ma hetkel soolona teen, on enamasti üks lai «tellis». Pehmest saundist rääkides ma ei mõtle kindlasti Cool FMi sõnalist poolt, sest see on vastupidiselt krõbe.»
Neli aastat
Cool D, kuidas on märkamatult möödunud neli aastat sinu eelmisest plaadist «Tütar üksi kodus»? Mis sa teinud oled, tundub, et pildilt pole ära kadunud?
«Jah, aeg möödub paraku kiiresti ning kui ühel päeval hakkasin mõtlema eelmise albumi peale, pidin ka ise ehmatusega tõdema, et kas tõesti on sellest möödunud juba neli aastat,» vastab Cool. «Tegelikult uue albumi tegemise mõtted olid ammu peas ja ideegi olemas, aga lugude kokku kogumine võttis aega. Seepärast on plaadil ka mõned lood, mida kuulajad juba teavad, näiteks «Juua täis peaga». Ja eks vahepeal tuleb ju niisama ka, jalad laiali, vedeleda, ei saa kogu aeg rabeleda nii, et okse kurgus.»
Torkab kõrva, et Cool D on muutunud. Ta on ka varem andnud tuld kõige pihta, mis ette jääb, aga jäänud noore inimese kombel suht enesekeskseks. Nüüd on Eesti staažikaim hiphoppar 33-aastane ning teemad, mis talle hingele käivad, on ühiskondlikud ja Cooli suhtumine sotsiaalkriitiline.
Uuel plaadil saavad litakaid seltskonnaajakirjandus oma piimavannisensatsioonidega, leebe irooniaga Soomes töötuks jäänud Eesti ehitajad, groteskini viidult eestlaste alkoholilembus, on juttu ka öö pahupoolest ehk friikidest ja pervodest ja muudel ühiskondlikel teemadel.
Cool, oled saanud täiskasvanuks, sa ei räägi enam endast ja noorte pidudest, vaid mõtled üldisematele asjadele?
«No eks teatud teemad lihtsalt ammenduvad ajapikku ja kaua sa ikka sama teemat saed, endal viskab ka üle,» põhjendab Cool D, passi järgi Priit Kolsar. «Seepärast tulebki minna teiste kallale ja hoida silmad lahti. Üldiselt püüan kirjutada ikka sellest, mis meelele takerdub või mille kohta kindlasti sõna tahaks võtta, aga on ka selliseid nii-öelda legendaarseid teemasid, lihtsalt neile tuleb leida teistmoodi lähenemine, et ei hakkaks väga kordama ennast.»
Ka muusikaliselt on Cooli ja Critikali koostöös seekord palju uut. Tegu on efektse hiphop-plaadiga, mille teostus on lopsakas, kirev, üleni läbikomponeeritud ja groovy: see on pigem kerge ja funky saund kui mingi kõva andmine. Ehkki muusika plaadil on stuudiotehniliselt kvaliteetne ja kaasaegne, võib meenutada taas kord 80ndaid, aga teise nurga alt, kui praegu üldiselt moes.
«Püüdsin Coolile pakkuda ainult 80ndate funkmuusikast mõjutatud biite,» räägib Critikal, «katsetasin esimest korda Talkboxi ja Vocoderit, lampkompressoreid, Moogi, juustuseid sünte ja muud sellist funk-ajastu shit’i.»
Vari selja taga
Miks vana kool? «Samas ei saa vanakoolitsemist võtta ka terve albumi lõikes,» ütleb Critikal, keda väiksem arv inimesi teab ka Bert Prikenfeldina.
«Kuid kes kuulab plaadi läbi, see ehk saab aru. Igal juhul puuduvad siit igasugused tänapäeva hiphopis kasutatavad süntesaatorid, autotune jne. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et uus on äraunustatud hea vana ja nostalgitsesin pisut. Kui olin stuudiosse üksi jäänud, siis seisis mu selja taga vari, kuhu mahtusid George Clinton, Rick James, 80ndate DefJam, N.W.A., Cooli esimese plaadi feel.»
Cool D, võrdle oma riimikunsti ja flow’d 15 aasta taguse Cool D-ga. Mida õppinud oled? «Iga asi peaks harjutades paremaks muutuma, ma loodan et samuti on minu riimidega,» vastab Cool.
«Usun aga, et vahet pole, kui hästi või halvasti keegi mingil hetkel riimib, teatud isikupära või äratuntav kõlaline sõrmejälg on igaühel oma.
Tõenäoliselt olid need 15 aastat noorema Cool D riimid oluliselt lihtsamad ja kandilisemad, samas olen kuulnud, et just need pisut veidrad vanad riimid lähevadki paljudele peale ja muudavad mu vanad lood osale huvitavaks.
Retrovärk ikkagi, noh. Aga tühja sellest vanast asjast, mõtleme ikka praegusele hetkel ja homsele, kuulame uut stuff’i!»