Meediaarvustus: Noorte lihtsus võlus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Kulturg», ETV 18. juuni kell 21.45

Üldiselt ei sobi televisioon minu suvisesse elupilti. Erandiks muidugi jalgpalli maailmameistrivõistlused - nii palju kirge, melu ja vaatemängulisust lihtsalt peab kaasa haarama. Nendest sõnadest peaks juba selge olema, et eriti suurte ootustega ma «Kulturgi» vaatama ei hakanud - lihtsalt eelhäälestus ei olnud sooja ja rammestava suveõhtu tõttu suurepärane, ausalt öeldes isegi mitte hea.

Aga saade meeldis mulle - oma lihtsuse ja sügavuse pärast. Plusspunktid lähevad saatejuhtidele Erle Veberile ja Kaido Kaharile - nad ei püüdnud vaatajat võita ei vallatute soengutega ą la Karmel Eikner ega koolitatud hääle ning pingutatud esinemisega ą la Jüri Aarma. «Kulturgi» saatejuhid lihtsalt olid - kadestamisväärne omadus. Jõudu neile olla nemad ise!

Lisaks veel hea kompositsioon, vaheldusrikas pilt (suurepärane mustvalge ja värvilise pildi vaheldumine!), hea esinejate valik, teemade mitmekülgsus - niisiis ei ühtegi tõrvatilka meepotis. Olin ise ka saate lõppedes oma positiivsetest emotsioonidest üllatunud. Aga isegi pikemalt järele mõeldes ei suutnud ma saatele ühtegi suuremat viga külge pookida.

Mis aga eriliselt üllatas, oli liikluskultuuri käsitlev saatelõik - justkui magustoit igapäevaelu sagimiste järel. Ma ei kuulu küll Torgu kuninga ja kunagise Riigikogu liikme Kirill Teiteri fännide sekka - mees ei oska tihti jutus piiri pidada, aga seekord suutis ta rääkida asjast - jumal tänatud - ebateiterlikult napisõnaliselt.

Küllap peaks saate tegijaid sellegi eest tänama. Põhjus lihtne: tegijatel on selge nägemus, kuidas nad tahavad saadet teha ja mida selles näha. Ja proovigu neile keegi pähe istuda!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles