Meediaarvustus: Lihtsalt keeruline Kallas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Viies stuudio», ETV, 2. aprillil kell 21.35

Siim Kallas on hea vestluspartner. Tal on sisu ja vormi. Tal pole Juhan Partsi külmust ja kramplikkust, Savisaare tigedust, Laari hüplevat poisikeselikkust. Ta paneb harva kellelegi ära - nähtus, mis Eesti poliitikas on nii tavaline. Kallas ei anna peaaegu kunagi intervjuud selle sõna klassikalises mõttes, ta lihtsalt vestleb, tunnustades ajakirjanikku kui partnerit, mitte kui lihtsat küsimuste esitajat.

Nii oli see ka vestluses Andres Kuusega. See, et ajakirjanik end ise nurka surus ning sisepoliitikat käsitlevas esimeses saateosas suuresti väiklastele küsimustele (eks te ikka midagi kardate, kui valitsusse ei lähe, ega te ikka seda koalitsioonilepet tõsiselt ei võta jne) suuna võttis, tegi Kallase suuremaks, Kuuse aga tüüpiliseks irisevaks ajakirjanikuks. Seda enam, et ei küsimustes ega vastustes polnud midagi uut, mida eelnevatel päevadel meediakanalites poleks läbi hekseldatud.

Tülpimus väljendus ka Kallase näos. Liiga plassiks grimeeritud nägu, veidi punetavad silmad ning murekurrud suunurkades rõhutasid seda veelgi.

Peaminister elavnes selgelt siis, kui jutt läks välispoliitikale - Iraagi sõjale, suurriikide vastuoludele ja Eesti valikutele. Just nüüd avaldus Kallase suur lugemus, hea analüüsi- ja sünteesivõime, selge seisukoht. Aga Kallasel ei ole ka kunagi kombeks olla konformist. Näiteks nii nagu Keskerakonna juht Edgar Savisaar, kes jättis valimiste eel oma seisukoha Euroopa Liidu küsimuses selgelt välja ütlemata - mine tea, ehk kaotab veel mõne hääle!

Eks vahetevahel tundubki, et kohalik mudastuv konnatiik ei ole tõepoolest Kallase jaoks. Ka pärast selle saate vaatamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles