«10 aastat vabariigist noorem. Arnold Rüütel 75». ETV, laupäeval kell 18.15
Meediaarvustus: Hundid söönud, lambad saanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arnold Rüütlist juubelisaadet teha on kahtlemata riskantne ettevõtmine. Ühelt poolt on ju tegemist igati meeldiva inimesega - väärika, rahu ja kindlust sisendava Saaremaa mehega, teisalt ei saa keegi silmi sulgeda selle ees, et tegemist on ikkagi isikuga, kes nõukogude korra ajal ei olnud mingi pisike käsutäitja, vaid suuremat sorti käsuandja.
Selle kahe liini vahel vilunud teletegija Mati Talvik kõikuski, valides vormiks ringvaate «Nõukogude Eesti» kogu oma atribuutikaga - pompöössed kaadrid, kiitvad sõnavõtud ja kestvad kiiduavaldused juubilari aadressil. Kõige selle alla veidi kahetsev toon, et oli mis oli ja Arnold Rüütel oli nagu sajad tuhanded teised inimesed siiski vaid kruvike suures masinavärgis - seega vaid paratamatuse ori.
Selline käsitlusviis jätab Arnold Rüütlist mulje kui kaasalohisejast, mida aga oleks siiski raske uskuda. Seda enam, et ka saates esinejad tõid esile tema omapäi tegutsemist, kõrvale hiilimist nõukogude aja reeglitest. Just see oli üks motodest, mis nüüdsel juubelieelsel ajal, veelgi enam aga presidendikampaanias PR-kampaaniat kandis.
Ilmselt pidi nagu palsam paljude vaatajate hingele mõjuma saate see osa, kus näidati videolõike Arnold Rüütli ülistuskõnest seltsimeeste Brenevi, Tshernenko ja Gorbatshovi aadressil. Küllap nõudis seda saate poliitiline korrektsus, mille lipukirja võiks kokku võtta lühidalt «hundid söönud, lambad terved».
Et oli aeg, Rüütel ja suur paratamatus.