Ägedalt rabelev teatriumees Sepo Seeman, tänane rahvusromantiline Tasuja, paigutab oma elus esikohale pere ja viimasele kohale taskutelefoni.
Sepo Seemanile on kõige tähtsam pere
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pruugib vaid nimetada nime Sepo Seeman ja plaks! kellelgi pole mingit kahtlust, et jutt käib naljamehest. Kes siis ei teaks Kuldse Trio liiget, bläkkpoksijat ja Kala-bändi liidrit. Raadiotöö ja õhtujuhtimine veel lisaks. Ja teater. Selle mehe tegemiste list saab kuratlikult pikk. «Niisugust nimekirja vaadates võib jääda mulje, et kõike seda on võimalik teostada vaid pinnapealselt,» ütleb Sepo ise. «Julgen vastu vaielda. Tegemist on hooaegsete eri ettevõtmistega, mis reeglina ei kattu.» Kuid mis peamine, üüratu nimestiku esimesed elik kõige tähtsamad read kuuluvad lava asemel kaasa Enelile ning poegadele Aleksandrile (10), Oskarile (5) ja Johannesele (3), Pärnu taga paiknevale idüllilisele kodule ja berni mägikoerale Lonnile. Tõesti, kõik pole sugugi pila ja nali, millega too mees tegeleb. Kuid kõik, millega ta laiahaardeliselt asjatab, on tehtud pere heaolu nimel. Lihtne, kas pole? Sepo värskeim etteaste oli paar päeva tagasi Endla teatri «Tasujas» Reiu-Paikuse vabaõhulaval. Ning üllatus-üllatus, nalja pole ses loos koma jagugi. Lavastaja Raivo Trass andis tõsimeelse Tasuja rolli mehele, kel naljamehe imidz kui slepp taga lohiseb. Muide, sama meest ei peljanud Trass valida ka oma «Põrgupõhja uue Vanapagana» nimiosaliseks. Ilma naljata. Intervjuud Sepo Seemaniga loe homsest Arterist.