Teatrifestival «Draama 2003» riputab täna Tartusse Eesti Rahva Muuseumi välja paremiku Eesti kahe viimase aasta teatriplakateist.
Draamafestival toob kapist välja Eesti teatriplakatid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõeliselt heade ja väga kehvade vahel tegid valiku lavastuskunstnik Liina Unt ja multimees Andres Keil. Lisaks kõige parematele on väljapanekus valik ka kõige halvemaid plakateid. Kehvad on teadupärast nood plagud, mis vaatajaga kõnelema ei kipu ning publikupeibutuse asemel vastupidist eesmärki teenivad. «Ei tohi unustada, et igasuguse kultuuritarbimisega on niikuinii sitad lood!» deklareerib Keil. «Sestap on teatriplakati tegemine väga suur vastutus selle esimene eesmärk on ikkagi inimesed saali tuua.» Kujundi ja ideena kiidavad nii Unt kui Keil üles Tallinna Linnateatri lavastuse «Palju õnne argipäevaks!» plakati. Tume taust, kilu-munavõileib, kaks sünnipäevaküünalt. «Kiluvõileivast pole tükis juttugi, aga kiluvõileib on täpselt see kujund, millega sellest tükist rääkida,» ütleb Keil. «See on essents!» hõikab Unt. «Kogu teatrikujunduse eesmärk pole mitte illustreerimises, vaid lisamõõtme andmises.» Veel üks positiivne näide on Keili hinnangul rakverelaste «Arabella ja Taaniel», kus infot nii napilt/nii palju, et küsimusele «nimeta see info!» teeks Keil kas kökk-mökk või kirjutaks hoobilt kuus lehekülge esseed. See vast ongi hea teatriplakati olulisim joon. Plakatiüriisse kuuluvad Ants Juske, Harry Liivrand, Marko Kekiev ja Asko Künnap. Parimad plakatikunstnikud tehakse teatavaks festivali lõpetamisel 13. septembril klubis Tallinn. Näitus jääb avatuks 14. septembrini. Pikemalt loe Undi-Keili teatriplakatimõtteid, nii kurje kui kiitvaid, homsest Arterist.