Postimees.ee lugejatele on mööduvast aastast enim meelde jäänud majandusraskused nii isiklikus kui riiklikus plaanis, aga sellega seotult ka inetud poliitkemplused ja äsja tehtud riigikogulaste palgatõusu otsused. Positiivse mälestusena toodi kõige enam esile suvist laulu- ja tantsupidu.
Enim kordusid vastustes suur töötus, palgalangus ja majanduslikud raskused ning seda nii isiklike kogemuste põhjal kui kogu Eesti suhtes, mille kõrvale toodi kohe välja riigikogu liikmete palgatõus ning mitmete juhttöötajate boonuseid-preemiaid. Samuti toodi palju välja inetut poliitikute võitlust ja Vabadussõja võidusamba ümber keerelnud probleeme.
Riigikogulaste palgatõusu ja selle nimetamist palga langemiseks nimetasid mitmed arvamuse avaldajad rahvale näkku sülitamiseks. «Riigikogu inetu rahvale näkku sülitamine oma europalga määramisega - ajal, kus iga nädal jääb 2000-3000 inimest ilma tööta,» kirjutati näiteks.
«101 tegelast, kelle töö koosneb enda palga külmutamisest, tõstmisest ja valijatega kohtumisest ning hüvitiste kulutamisest ja kas ehk mitte ka teatud kontingendile kasulike seaduste vastuvõtmisest?» kirjutas teine.
Pigem praegune solvumine?
Sotsiaalteadlane Marju Lauristin märkis, et lõppeva aasta meenutustena tulevad ikka meelde pigem lühikese distantsiga sündmused, mistõttu on riigikogulaste palgatõusu otsuse väljatoomine aasta sündmusena pigem praeguse hetke solvumine. «Pahandama paneb see, et majandussurutise tõttu halvemasse olukorda sattunud inimesed ja töötud on tõepoolest nagu Teine Eesti võrreldes nendega, kes nähtaval - riigipalgal olijatele on need probleemid väga kauged. Inimesi ärritab see eraldatuse tunne,» arvas Lauristin.
Selgrootu president
Palju väljendati aasta kokkuvõtteks rahulolematust presidendiga - mainiti «siseriikliku presidendi puudumist», «pettumist selgrootus presidendis» ja pahandati tema otsuse üle kuulutada välja riigikogulaste palgatõus, samal ajal teisi solidaarsusele üles kutsudes. «Eriti kurvastas presidendi kahepalgelisus «Aastalõpuintervjuu» ja sellele järgnenud seaduste kinnitamise paistel,» kirjutas üks lugeja.
«Arvan, et president on paljuski sümbolkuju, temalt oodatakse aktiivsemat oma joone ajamist,» pidas Lauristin selle põhjuseks. «Aga praegune president peab ilmselt seda olulisemaks välispoliitikas ja maailmaasjades, samas kui sisepoliitiliselt on ta võtnud distantseeruva joone ega sekku nii, nagu näiteks president Meri, keda kõik mäletavad kui kohtumõistjat.
«Mind häirib hoopiski, kuidas praegusel kitsal ajal on kultuurist mindud väga kergekäeliselt kärpima, samas kui põhiseaduse järgi on Eesti riigi ülesanne Eesti kultuuri kestmine. See on koht, kus võib-olla peaks president karmimalt eelarveprotsessi jälgima,» arvas Lauristin.
Tema hinnangul on hea, et inimesed on kriitilised, kuid tema hinnangul võiks see olla laiem ja põhimõttelisemates küsimustes kui vaid ühe rahanumbri pärast pahandamine.
Positiivne: laulu- ja tantsupidu
Vabadussõja võidusammast on toodud välja nii positiivse sündmusena - hea, et lõpuks valmis sai ja ilusti avati, kui ka negatiivsena - selle ümber käinud jandi ja ehitusvigade pärast.
Positiivset meenutatakse mööduvast aastast tunduvalt vähem ja ses osas on rohkem hinge jäänud isiklikud sündmused - näiteks enda või tuttavate laste sünd, uue pruudi leidmine või üle aastate ilus ja kuiv jaanipäev.
Kõige enam kordus lugejate vastustes positiivse sündmusena laulu- ja tantsupidu, mis «näitas, et ka rasketel aegadel on rahval tahet midagi ilusat korda saata», nagu kirjutas üks lugeja.
Ka Marju Lauristini hinnangul oli pidu selle aasta tähtsaim sündmus, mis andis inimestele emotsionaalset tasakaalu. «Ma rõhutaksingi, et rahvas ei ela ju ainult leivast, kultuuriväärtus on väga suur. Seetõttu ongi mulle väga negatiivselt mõjunud just kultuuriraha kärpimine. Minu jaoks pole prioriteet, kas üks ametnik saab 1000 krooni rohkem või vähem, mulle mõjub see, kui mõni raamatukogu saab 1000 või 10 000 krooni vähem,» ütles sotsiaalteadlane.
Rahvusvahelistest asjadest tõsteti esile Nord Streami gaasijuhet ja Lissaboni leppe ratifitseerimist. Väga paljudele lugejatele läks korda popikoon Michael Jacksoni surm.
Tartlased rõõmustavad aga aasta kokkuvõtteks näiteks rahvusvaheliste lendude ülikoolilinna saabumise või maaülikooli uue spordihoone üle.