Eelarvekärped haukavad ajalugu

Margus Haav
, Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu rikkis grammofoniplaadilt jõuavad Viljandi muuseumi direktori Jaak Pihlaku kõrvu kinnitused, et raha ei ole ja raha ei tule. Keerulistest aegadest hoolimata püüab muuseum siiski hakkama saada.
Nagu rikkis grammofoniplaadilt jõuavad Viljandi muuseumi direktori Jaak Pihlaku kõrvu kinnitused, et raha ei ole ja raha ei tule. Keerulistest aegadest hoolimata püüab muuseum siiski hakkama saada. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Ehkki järgmine aasta sai kuulutatud muuseumiaastaks, peavad muuseumid hakkama kulusid valusalt koomale tõmbama.


Äsja 130. aastapäeva tähistanud Viljandi muuseum valmistub tulevale aastale vastu minema senisest kümnendiku võrra kõhnema rahakotiga. Ligi 300 000 krooni väiksem eelarve tähendab paratamatult muudatusi asutuse töös, kirjutab

Sakala

.

Valus hoop

Koondamisi küll ei kavandata, kuid kokkuhoiupoliitika tähendab seda, et muuseum võib talvel uksed mõneks ajaks kinni panna ning külastajatel tuleb suu puhtaks pühkida külalisnäitustest.

«Järgmisel aastal on plaanitud miinus kümme protsenti ja nii me eelarve ka koostame,» rääkis Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak, kes käis hiljuti koos kolleegidega kultuuriminister Laine Jänese jutul.

«See on päris kõva löök, sest viimased kaheksa aastat pole majanduskuludeks antud summad üldse kosunud, kasvanud on ainult kulud.»

Kultuuriministeeriumi kalkulatsioonide järgi on muuseumidel järgmisel aastal oodata enam kui 30-protsendilist majanduskulude kasvu.

«Kallinevad elekter, küte, vesi ja valvesignalisatsioon ning juurde tulevad summad on suured,» nentis Pihlak mõrult.

«Oleme juba mitmendat aastat säästurežiimil ja tekib küsimus, kas üldse on mõtet uksi lahti hoida. On täiesti reaalne, et talveperioodil peame muuseumi mõneks ajaks sulgema.»

Uksed võib muuseum küll kinni panna, aga ta ei saa sulgeda fondihoidlat, milles säilitatavad väärtasjad vajavad kindlaid tingimusi. Halbades hoiutingimustes hävinud materjali restaureerimine võib kujuneda väga kalliks.

Kedagi lahti ei lasta

Inimeste vallandamist peab direktor aga selgeks rumaluseks. «Saadame asjatundjad ja spetsialistid töötute turule ning riigil jäävad maksud laekumata,» tõi Pihlak välja koondamispoliitika mõttetuse. Ta lisas, et tööaja lühendamine võib siiski kõne alla tulla.

Koos Hüpassaares asuva filiaaliga on muuseumil 17 töötajat, ent osa neist on ametis poole kohaga.

Püksirihma pingutamise kõrvalt kavandab muuseum tuleval aastal kogumisaktsioone ja näitusi.

Näitus «Minu ilus vanaema» on mõeldud kajastama inimese ilu säilimist vanusest hoolimata. Teise suure väljapanekuna on kavas «Tegin peedist pesumasinale...», millel eksponeeritakse olude sunnil koduste vahenditega valmistatud praktilisi esemeid. Samuti on plaanis mälumängud nii külastajatele kui kooliõpilastele ning jätkatakse aastaraamatu väljaandmist.

ARVAMUS

Heiki Raudla,
muuseumikülastaja

Selline kokkuhoiupoliitika võib muuseume mõjutada kolmes osas. Vähemaks võib jääda näitusi ja sellest on väga kahju. Kui muuseum on vähem aega avatud, saab ka materjale vähem kasutada. Kolmas oht on see, et ostmata võivad jääda olulised eksponaadid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles