Vanamehe mäng triivis lillemerre

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolleegid ja tantsuteatrist huvituv publik tänas Sadamateatris Aivar Kallastet rohkete lilledega.
Kolleegid ja tantsuteatrist huvituv publik tänas Sadamateatris Aivar Kallastet rohkete lilledega. Foto: Margus Ansu

Kui lavastuse «Vanamees ja meri» esietenduse publik oli 3D-prillid ninalt võtnud ja asus aplodeerima, leidis peaosaline Aivar Kallaste end peagi lillemeres. Peale lillede suures vannis tuli neid veel ja veel ja veel.


Janek Savolaineni lavastatud ühevaatuseline «Vanamees ja meri» Sadamateatris tugineb Ernest Hemingway lühiromaanile, mille teist inimtegelast, noort kalurit kehastab noor vanemuislane Silas Stubbs.

Oluline osa on täita ka lavastaja välja mõeldud ja üles võetud videol, milles on kasutatud 3D-efekti. See tõi selgemalt publiku ette üksi merel hiigelsuure kala kinni püüdnud vana kaluri kannatused.

Videos osalevad Marika Aidla, Rita Dolgihh ja Maarja Paugus ning ka Kallaste ja Stubbs. Lavastuse libreto on kirjutanud Katrin Pärn, lavastuse kunstnik on Liina Unt, valguskujundajad on Janek Savolainen ja Liina Unt.

Lavastuses kõlab Johnny Greenwoodi, Bruce Broughtoni ja Elliot Goldenthali muusika.
Lavastus «Vanamees ja meri» tähistab Vanemuises aastast 1977 töötava Aivar Kallaste 50. aasta juubelit, mis jõudis küll kätte juba suvel. Kuid tähtsamad ametlikud õnnitlused (Eesti Teatriliit, Tartu linnavalitsus, Eesti Näitlejate Liit jt) sai ta kätte just nüüd, pärast seekordset esietendust.

Esietendusi on Aivar Kallastel olnud seni peaaegu sada. Ja neid tuleb veel ja veel ja veel.

Arvamused

Reet Paavel,
Omanimelise tantsu- ja näitestuudio juhataja:

Äsja esietendunud «Vanamees ja meri» on väga aivarlik lavastus, Aivar Kallastele tehtud. Savolainen on tabanud õige momendi, et teha õige inimesega õiget asja.

Ma ei ole väga nüüdistantsu fänn ja mulle üldiselt meeldib, et laval toimub midagi muusika ajal, aga siin lavastuses meeldis mulle just paus, sest Aivar Kallaste suudab täita selle oma olekuga. Loo jutustamine käis muusika ja minimaalsete liigutustega.

Vahepeal tundus, et see ei ole «Vanamees ja meri», vaid on «Aivar ja Vanemuine», et noor poiss on Aivar Kallaste kehastus noorena ja et kõik need metafoorid ekraanil on tegelikult see fantasmagooria, mis käib balletiinimese peas. Aivar Kallastel on õnne olnud, et ta veel tantsib.

Enn Lillemets,
Eesti Näitlejate Liidu aseesimees:

See on puhas lavastus, puhas struktuur. Janek Savolainen rõõmustas sellega, et ta ei karda enam lavastust puhastada. Tema esimeste tööde puhul oli vahel tunne, et ta on tahtnud justkui panna sisse kõike, mida ta on kuulnud-näinud ja mida ta oskas.

Erinevaid vahendeid on lavastuses mõtet kasutada siis, kui need on tasakaalus. 3D üllatab ja annab ruumi juurde, aga samas ei võta ära midagi tantsijalt-näitlejalt ning toetab teda nii, et tekib koosmäng.

Aivar Kallaste on muidugi üks imenähtus. Kõigepealt – ta on heas vormis ja vaimselt erk. Ja tema lavalolemises ei teki kahtlust, miks on lavastus tehtud, sest ta leiab ilmselt iseendale põhjenduse seal olemiseks ja see jõuab ka publikule kohale. Aivar Kallaste ei tee tükitööd ja pealegi on tal tubli annus näitlejaverd, mida paljudel tantsijatel ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles