Lasteloos «Ninasarvik Otto», mis esietendus Ott Sepa lavastuses 12. veebruaril Vanemuise väikeses majas, avaneb kirevavärviline multifilmimaailm, millele lisab vürtsikust muusikaline kujundus.
Ninasarvik annab fantaasiale tiivad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sündmused kulgevad lavastuses mõnusa tempoga, tegelaskujud on selged ning kergesti äratuntavad. Vahest paistavad näitlejad oma rollimänguga etenduses ehk rohkemgi silma kui tuhmivõitu kollane ninasarvik, kes aeg-ajalt end aknalauale nähtavale toob.
Fantaasia lendab
Oli meeldiv tunda, et laval toimuva ja publiku vahele jäi teatud distants. Viimasel ajal on lasteetenduste ajal tekkinud olukordi, kus äkitselt täidab saali laste vali läbisegi hüüdmine ning järgmisel hetkel on kuulda väikeste sammude müdinat lava suunas – lapsed loodavad, et äkki saab lisaks vaatamisele katsuda ka.
Etendus missugune, kuid nii läheb tähelepanu laval toimuvalt paratamatult kõrvale ega lase tervikust täit mõnu tunda. Seevastu Ott Sepa lavastus naelutab väikesed teatrihuvilised kindlalt oma kohale ning annab võimaluse lasta fantaasial vabalt lennata.
Õigupoolest tuleb saalis istujal kogu kaadervärgile üsna loominguliselt läheneda, sest nii mõnigi asi jääb laval ebamääraseks. Kas või ninasarvik ise – laval on ta lihtsalt üks kujund, mida jääb meenutama suur pea ning eemalt kostvad häälitsused, mis aga ei lase loomast tervikpilti kokku panna.
Võib-olla elavdab niisugune varjamise tehnika publiku fantaasiat veelgi, pakkudes pinget peaaegu lõpuni välja. Kuid etenduse lõppedes võiks igaüks endalt siiski küsida, kas laval kohmetult ringi tatsav ninasarvik vastas tema ettekujutusele. Minu omale igatahes mitte.
Tekst ja mäng
Näha on vaimukat lähenemist tegelaskujudele. Näitlejate kehastuses muutuvad nad rõõmsateks majaelanikeks, kes oskavad elust täiel rinnal rõõmu tunda isegi siis, kui nad saavad endale uueks naabriks ninasarviku. Õpetlikkuse rõhutamise asemel on lavastaja lähenenud loole lapseliku fantaasiaga.
«Ninasarvik Ottot» on märgitud kui lastelavastust algklassidele. Kindlat kategooriat on siin tegelikult keeruline määratleda. Kunstilisest küljest oleks lavastus mõeldud justkui mudilastele, kuid laval kõneldud teksti arvestades oleks see arusaadavam nooremale põhikoolieale.
Tegelikult tuleks olla õnnelik selle üle, et leidub veel neid, kel on tahtmist ja indu lastelavastuste poolest kiratseva eesti teatri repertuaaripilti natukenegi rõõmsamaks muuta.
Triin Truuvert õpib Tartu Ülikoolis teist aastat teatriteadust.
Kahes vaatuses
• Ole Lund Kirkegaardi lasteloo «Ninasarvik Otto» on dramatiseerinud kahes vaatuses Viljo Saldre.
• Lavastaja ja muusikaline kujundaja Ott Sepp.
• Osatäitjad Anatoli Tafitšuk, Veljo Reinik, Merilin Kirbits, Kais Adlas, Kristo Toots, Rein Pakk, Martin Kõiv, Hannes Kaljujärv ja Aivar Tommingas.