Eile pandi alus uuele erakonnale – teater NO99 kutsus kokku pressikonverentsi, et tutvustada liikumise Ühtne Eesti põhimõtteid ja tulevikuplaane.
Heili Sibrits: uus partei või lihtsalt lavastus?
25. märts 2010, 11:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna tänavaid ääristasid näitlejate portreed (põskedel sinimustvalged lipukesed), pressikonverentsi ruumis liikusid ülikondades NO99 näitelejad, kes selgitasid tõsise ilmega, miks on vaja luua Ühtset Eestit.
Kuigi täpsemalt lubati veel registreerimata partei programmi tutvustada 7. mail Rocca al Mare suurhallis toimuval suurkogul, on Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo ellu kutsutud liikumise eesmärk tagada absoluutne tööhõive.
Selleks tuleb ehitada näiteks tuumajaam. Soovitakse, et pangad vastutaks majandusbuumi ajal antud laenude eest. Lubatakse kõikide võrdsust, mis tagatakse liigse ja ebavõrdse rikkuse ümberjagamisega.
See on nüüd mingi nali, soovivad kindlasti mõned lugejad hüüda. Võib-olla on uue partei loomine nali, aga võib-olla pole.
Aastaid on räägitud, et kultuuriinimesed vajaksid oma eestkõnelejaid. Ja kes sobiksid selleks paremini kui sotsiaalsetel ja poliitilistel teemadel lavastustega (meenutagem näiteks «Garjatšije estonskije parni», «Nafta» või «Kuidas seletada pilte surnud jänesele») riigi ja rahvaga dialoogis olev Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi juhitav NO99 trupp. Nagu Ühtne Eesti loosungi hüüab: «Kes siis veel?»
Aina raskem on leida parteid, kelle poolt sooviks eelolevatel valimistel hääle anda. Kuid nagu Jakob Hurda habeme kasvatanud Tiit Ojasoo ütleb: «Kui sina ei tegele poliitikaga, siis poliitika tegeleb sinuga.»
Kas ühekordne aktsioon muudab rahva poliitiliselt aktiivsemaks, aitab paremini mõista poliitilisi mänge tagatubades või veelgi enam – muudab senised parteid ausamaks ja läbipaistvaks? Mõtlema paneb kindlasti.
Tiit Ojasoo sõnul soovivada selle grandioosse projektiga seotud inimesed, keda praegu on 50, maiks juba 300, anda omalt poolt tõuke, võib-olla viimase, võib-olla eelviimase piisa, et muuta Eesti ühiskond avatumaks.
Aga miks 7. mai, kui vaid nädal varem toimub «Teeme ära» aktsioon? «Mai algus, kevad on väga õige emotsionaalne aeg. Ja mida rohkem kodanikualgatusi, siis seda parem,» põhjendab Tiit Ojasoo.
Kas «Ühtne Eesti» on vaid NO99 oskuslikult turundatud kevadlavastus või tõesti on tegemist uue partei sünniga, seda näeb juba 8. mail, mil Rocca al Mare suurhallis peetud spektaakel on minevik. Eile Tiit Ojasood ja Ene-Liis Semperit silmast silma näinuna ei julge ma, käsi südamel, vanduda, et neil pole erakonna loomisega tõsi taga.
Sest selles «naljas» on potentsiaali.